Ferri ja muud tegelased

Lootsin, et suudan peale igat sessi kirjutada, mis koolis tegin, aga näed sa kaks nädalat on juba koolist möödas ja ei ühtegi postitust. Aga parem hilja kui mitte kunagi!!
Tikkimise tunnis käisime tikkimise õpetajal Võrus tema Näpustuudios külas. Seal oli meie ülesandeks õmmelda taaskasutatud mänguasi. See nägi välja nii, et pidime varem ühe villase kampsuni pesumasinas ära viltima ning siis sellest omal valikul ühe mängulooma õmblema. Mina valisin mängukaru, kes sai nimeks Ferri.

Elus esimest korda sai proovitud ka hargipitsi tegemist ja mul on väga kahtlane tunne, et see ei jää viimaseks korraks, kuna see hakkas mulle väga meeldima. Kui need tööproovid vormistatud saavad, siis panen pildid üles ka. Veel oli meil joonistamise tund, kus väga põhjalikult õppisime inimfiguuri joonistamist ja katsetasime ka akvarellide erinevaid tehnikaid. Akvarellid on mulle juba ammu meeldinud ja olen nendega juba ka koolitöid teinud, kuid need said oma peaga tehtud, nüüd siis räägiti kuidas mida ja mis tehnikate nimed on.

Praegu kooli asjadest rohkem pilte ei ole, aga eks järgmiseks sessiks on veel palju asju teha, eks siis need saab üles pandud. Aga kuna täna oli ilus ilm ja aias sai tööd teha, siis võtsin ette ka oma toalilled ja ehitasin väiksematele kaktustele ühe suhteliselt robustse lilleriiuli. Kuna kaktuseid on juba nii palju kogunenud, et ei taha ära mahtuda, siis peab nende kodu tegema mitmetasandiliseks :)

Mida veel oodata võib....üks tekstiilnukk on tulekul ja akvarellidega natüürmort, siis veel valmis randmekatted ja sokikavandid ning hiiu, muhu ja kihnupitsi proovitööd...heegeldamises veel ka üks riideese, mis on kaunistatud etnograafilise värvilise pitsiga...jne jne. Üritan siis nüüd edaspidi jälle jooksvalt asju üles panna, et kõik asjad ei kuhjuks.

Kevad tuli

Kevad ongi kätte jõudnud...või siis ilmateate järgi pidi jälle tegelt külmaks minema :) aga ikkagi on kevad. Eile sai aias juba kevadtöid tehtud, puid ja põõsaid lõigatud ja muru riisutud. Põõsaste lõikamisest jäid alles oksad, mida ei raatsinud ära visata. Seega tõin need tuppa ja sättisin vaasi. Loodame, et varsti on õied ja lehed küljes, et kevade tunne suureneks veelgi. Lisasin okstele ka liblikatega pesulõksud, et enne lehtede ja õite tulekud ei oleks nagu luud vaasis :)

Piltide peal on kõik oma aia lilled. Lumikellukesed ja krookused ja ka tulbid juba punnitavad mulla seest välja. Maja ees, kus on meil suhteliselt soe, on tulpide lehed juba pea 15cm kõrgused. Kirsipuude all õitses ka üksik krookus, mille kõrval oli üks kinnine õienupp, aga rohkem muru seest veel ei leidnud. Ja no lumikellukesed on juba ammu oma õitega lillepeenart kaunistanud. Loodame, et varsti puhkeb kõik õide.

Lambavilla pesu

Hakkame koolis järgmine sess õmblema tekstiilnukku, kellele lõpuks peab ka rahvariided selga õmblema. Seoses sellega tuli meil muretseda sisse toppimiseks materjal. Algselt mõtlesin, et kasutada villasegust vatiini, mida Abakhanis müüdi...75% villa ja 25% segakiudu oli vist. Hind oli päris krõbe, aga kunagi oli materjaliõpetuse aines vaja, et teha looduslikest materjalidest toode. Kuna kasutasin linast kangast, siis sünteetilist vatiini ei tahtnud väga täiteks panna, arvestades seda, et toode oli kohvikannusoojendaja ja et ühed Maximast ostetud pajakindad juba maal ahjus puid segades, tõmbasid krimpsu :) Aga, jah kahju hakkas sellest vatiinist. Seega sai kamba peale ostetud pesemata villa...või tegelt tänud Enele, kes meile seda sebis.
      Nii nüüd siis asja juurde. Nimelt pesin ma esimest ja arvatavasti ka viimast korda lambavilla :) Olen kuulnud jutte, kui jube seda teha on ja sain nüüd siis kinnituse. Kuigi arvasin, et see on veidi üle paisutatud, aga nüüd ma siis tean, et ei ole :) Päris ilus kollane vill tuli lõpuks välja. Veidi taimset materjali on sees veel, aga muu mustus sai ära pestud.
      Kangadzunglist ostsin juba natuke aega tagasi türkiissinised pärlid. Eile võtsin kätte ja tegin neist ühe kaelakee ja prossi.
Olen ammu vaadanud selliseid keesid poes, aga käsi ei tõusnud ostma. Niisiis sai ise valmis tehtud.

Prossi riidepuu oli mul ka juba ammu olemas, aga ei leidnud õigeid asju, mida külge riputada. Kuna olen praegu türkiissinise lainel, siis kasutasin ka siin neid samu pärleid, mida kaelakee juures ja ka paar ripatsit on samad. Tegelt olen endale päris palju prosse teinud, aga ei oska neid kuidagi kanda. Isegi ostnud olen päris palju :)
     Aga kui nukk kunagi valmis saab, siis näitan, kuhu sisse see suure vaevaga pestud vill lõpuks topitud sai :)

Aeg käib vanas seinapalgis...

Juba ammu mõlkus mu mõtetes idee, teha plekk-karbist kell. Alguses mõtlesin selle teha teekarbist, olin selliseid kellasid näinud erinevatel internetilehtedel, kuid käsitöö asju sorteerides jäi tühjaks just After Eight šokolaadide karp, mis sobis kellaks imehästi. Nii saigi see osa, kus peal olid numbrid valgega üle värvitud ja uued numbrid peale kirjutatud, kuna tegelikkuses olid seal juba seierid olemas, mis näitasid natuke peale kaheksat, nagu ka šokolaadide nimi ütleb. Keskele asi auk tehtud ning kellamehanism külge monteeritud.
Kella tegemise juures täheldasin kahte asjaolu:
1. kella peal oli number neli kirjutatud IIII tavalise IV asemel;
2. kui üritad kellamehanismi ära saada kella küljest, mis on kvaliteetselt tehtud, siis on see päris keeruline :) eriti, kui ees on klaas mitte plastmass ja klaas on kinni liimitud nii, et pead selle puruks peksma. Seega soovitus teistele, kes soovivad ise kella teha...ostke poest kellamehanism, millel ei ole ülejäänud kella küljes või väga odav ja kergesti pooleks murtav kell :)

Siis kui oli suvi...

Kunagi ammu ammu, seitsme maa ja mere taga elas kord...ei tegelt oli see suvel :) Siis kui tehtud sai palju, kuid blogisse üles need ei jõudnud. Kui täiesti aus olla, siis tegelikult ka sügisel, aga kuna sügisel oli soe, siis võib seda ka veel suveks lugeda...vananaistesuvi.
Kalle emmele sai sünnipäevaks tehtud selline pitsi ja satsivahune pross.

Egas selle kohta muud rääkida ei olegi. Mulle endale väga meeldis. Kui keegi küsiks, et milline ma olen, siis võib seda prossi vaadata :)
Üks kena karbike sai ka valmis meisterdatud. Tegelikkuses oli see Geisha kommikarp, mingi special editon, mis välja lasti, sellepärast ka selline karbi kuju...mitte nagu tavaline.

Ei ole ju midagi rasket, et üks tavaline kommikarp saaks endale uue näo. Pakkepaberit, paari ilupaela ja -pitsi, kääre ja liimi. Lihtne, aga efektne.
Tegelikult sai suvel ja sügisel veel palju asju tehtud, aga kuna olin laisk, siis ei ole kõiki pildistatud ja blogitatud.

Seto pits

Ülesanne: heegeldada kodus lisaks koolis tehtud proovi pitsile veel kaks vabalt valitud Seto pitsi

Koolis valminud nö proovipits ehk elu esimene Seto pits. U.Kangro koostatud raamatus "Värviline Seto pits" on pitsi kohta kirjutatud järgmist:
Pits nr 12
Pits heegeldatatakse põikisuunas, alläär heegeldatakse pikisuunas. pitsil vahelduvad punasel põhjal värvilistest täppidest moodustunud ristid ja rombid.
Rist. 3.rida roheline, 4.rida valge, 5.rida lilla, 6.rida valge, 7.rida lilla, 8.rida valge, 9.rida roheline.
Romb. 11.rida roheline, 12.rida valge, 13.rida lilla, 14.rida valge, 15.rida roheline, keskel lilla, 16.rida valge, 17.rida lilla, 18.rida valge, 19.rida roheline.
Pitsi aluseks on 26 ahelsilmust. 

 
Pits nr 11
Pits heegeldatakse põikisuunas. Ülaservas on roheline pikisuunas heegeldusrida.

Pitsil vahelduvad kollased ja punased kolmnurksed kujundid. Kollasel pinnal on keskel must triip ja punased tärnid. Punasel pinnal kollane triip ja rohelised tärnid. Kujundid eraldatatakse rohelise heegeldusreaga.
Pitsi aluseks on 36 ahelsilmust.

Pits nr 9

Pitsil vahelduvad 4 erivärvilist, ruudukujulist võrgupinnaga motiivi. Ümber võrgumotiivi on heegeldatud kaared. Motiivid on viimase ringiga omavahel ühendatud. Rohelisel ja sinisel ruudul on valged kaared. Roosal ja beežil ringil on mustad kaared. Pitsi ülaservas on punane, sinine, kollane ja roheline heegeldusriba. Pitsi alaservas on punane heegeldusriba.

Motiivi võrgupinna aluseks on 19 ahelsilmust.  

Pitsi mustrid on võetud Ulve Kanro koostatud raamatust "Värviline Seto pits". Samast kohast on võetud ka pitside kirjeldused.

Ristpistes pinal ehk valu ja pisarad

Ülesanne: tikkida ristpistes ese, mille mustriks kasutada rütmina korduvat kindakirja

Lõpuks sai ristpistes ese vamis!!!!! Jeeee. Kui mõne asjaga saab midagi juhtuda, siis juhtub seda ikka mitu korda järjest. Nimelt juhtus nii selle tööga.
Sündmuste jada järgmine:
1. hakkan tikkima, muster läheb sassi, harutada võimatu, kuna nii peenike tikand, kahandan töö suurust.
2. hall mulinee saab otsa, poes sama tooni enam ei ole ning kõigele lisaks ei ole mulinee sildi peal ka tooni koodi. Lubatakse Tallinna laost tuua, kui on, aga ei olnud. Otsin mööda Tartu linna taga sama tooni, aga asjatult, sest seda ei müüda kusagil. Õnneks leidsin kaupsi Liann lõngadest suhteliselt sama tooni.
3. lilla mulinee läheb koguaeg sõlme ning katki...olen kuri.
4. suurest tikkimisest on silmad kuivad ja hommikul on üks silm paistes. Olen piraat
5. kallan kohvi töö peale.

KAS VEEL SAAB MIDAGI SASSI MINNA???????

6. Jah, loomulikult!! Õmblusmasin ei taha läbi tikandi õmmelda. Harutan kaks korda lukku küljest.


Ja nii kergesti see pinal valmis saigi. Vahepeal proovisin koerale ka sisse sööta, et koolis öelda, et koer sõi kodutöö ära, aga ei läinud õnneks. Õmblemise ajal ei julgenud üldse kusagilt midagi lõigata, kuna nii suur vaev oli seda tikandit valmis saada. Tavaliselt ostan ma kangast alati rohkem, et kui sassi läheb teen uue, seekord sedamoodi talitleda ei saanud, kuna tikkisin kogutöö 2 mulinee niidikesega ja töötunde ma ei suudaks vist kokku arvutadagi.

Aga tulemusega olen väga rahul. Proovin seda mitte enne kooli kasutada, et ikka esteetiline välimus säiliks, kuid väga kiusatus on kõik kirjutusvahendid sisse pista ja kotti visata, muidu on viimased pilla-palla ühes koti taskus laiali. Kes kannatab, see kaua elab. Seega ma pean kannatama.