Angervaks ja pilliroog...kollane???

Eelmisel suvel alustasin oma koolitööd, mille eesmärk oli erinevate taimedega lõngasid värvida, pillirooga eksperimenteerides. Tookord läks asi metsa, kuna lolli peaga kallasin äädikat kuuma vette ja kõik värv kadus ära. Küll sain mingisuguse värvi, millest saab ühes vanemast postitusest lugeda, aga sellega rahule ei jäänud, sest värvivesi ise oli väga ilus kollane ja no süda ei jäänud rahule, et see lõnga külge ei jäänud :)
Proovisin siis uuesti, peale pilliroo ka angervaksaga, sest ka sellest peaks ju ilus kollane tulema. Peaks....aga no miks mul ei tule???

Kuigi pildistamine mõningal määral muudab värve, siis kollasest on asi ikka kaugel, ei ütleks, et väga kaugel, sest saadud roheline toon on ikka pigem kollaka alatooniga kui sinisega. Pildil on ülemised lõngad peitsitud maarjajääga ja alumised vaskvitrioliga. Vasega peitsitud lõngad tulid veidi kollakamad, kuna lõng ise oli lambavalge, ülemine lõng oli Raasiku peaaegu täiesti valge lõng, millele pidi värv maru ilus erk jääma...no ma ei tea. Tegelikult ma arvan, et viga võis olla ka selles, et peitsisin koos värvimisega. Võib-olla eelpeitsitud lõng oleks parema tulemuse andnud. Aga eks katsetades saabki teada. Lisaks sellele, et värvid ei tulnud sellised nagu lootsin, mängis toreda vingerpussi ka Magaziinist ostetud kahevärviline lõng. Peale vaadates oli kokku korrutatud tume ja hele lambavillane lõng, mille puhul lootsin, et hele lõng värvub ilusti kollaseks ja tume saab lihtsalt kollaka varjundi, aaggggaaa eiiiiiiii ikka peab kõik vussi minema :) Nimelt ei saanud ma alguses aru, miks värvivesi ühelt poolt veidi rohekam on, kui teiselt poolt. Mõtlesin, et ju on põhja sadestunud lihtsalt teine värvipigment, aga tegelikult oli selle taga tore kahevärviline lõng. Seoses sellega värvus angervaksaga värvitud valge lõng ebaühtlaselt ja on heledama kollaka ja rohekama siiruviiruline, sest üks selle lõngavihi külg tsillis koguaeg selle kahevärvilise lõngavihi juures. 

Aga mis sellest kahevärvilisest lõngast endast sai? No ma tegelt ei ütleks, et tulemus oli pettumus, pigem ootamatu, sest iseenesest tulid värvid väga ilusad ja lõnga pärast mingi juba kaklema, et kes sellest endale sokid või kindad saab. Selle pildi peal ütleks, et värvid on 98% samad, mis päriselus, seega siit ka üllatus, kui värvid tumehalli lõnga kollasega, saad türkiissinise :)

Pillirooga värvitud lõnga panin juba ennetlikult teise kaussi värvivee sisse, kuna angervaksaga värvides nägin, mida see salapärane lõng teeb. Sellepärast võib angervaksa lõng olla ka heledam, sest koosvärvitud potis segasin aeg-ajalt värvivett, mille tulemusena segunes värviandnud rohekas toon kollase angervaksa omaga.

Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.

Taimede värviproovid

Proovisin värvida ka ahtalehise põdrakanepi, valge madara ja kilpjalaga. Ütlen ausalt, et olen veidi pettunud, kuna põdrakanepiga värvitud lõng tuli selline määrdunud roheline, madaraga värvitud lõng tavaline roheline ning kilpjalg on juba pikem jutt.

Heledamad on maarjajääga peitsitud, tumedamad (rohelisemad) vaskvitrioliga, v.a kilpjalaga värvitud lõngad on mõlemad vaid maarjajääga peitsitud.

Tegelikult proovisin algselt värvida ka hariliku palderjaniga, kuid värvivesi nägi väja nagu tee, seega haarasin väliköögi kõrvalt valget madarat ning keetsin sellest veidi värvi juurde. Seega võib olla madaraga värvitud lõng veidi palderjanine :).
Põdrakanepi otsimiseks pidin pea 30-kraadise ilmaga toppima selga pikad riided, et sääsed, parmud ja muud mutukad mind elusalt nahka ei pistaks ja raiesmikule minema. Higi voolas üle keha, taimed sai koju toodud ja potti pistetud, kuid tulemus sellist vaeva ära ei tasunud.
Ja nüüd kõige suurem pettumus, kiljalg. Nimelt olen ükskord juba kilpjalaga lõngu värvinud (rohkem juttu siit) ja tulemuseks oli minu jaoks täiesti üllatavalt väga ilus roosakas, beežikas, pruunikas toon....vanaroosa on äkki kõige lähim värv. Kerisin kilpjalaga värvimiseks rohkem lõnga vihtideks, isegi ühe vanavanaema kedratud ühekorde lõnga ning panin kilpjalad podisema. Kui vedelik oli umbes sellist värvi nagu eelmine kord, siis korjasin taimed välja ning panin lõngad sisse. Loomulikult oli kell siis juba pool 1 öösel :) nagu ikka käsitööd tehes juhtub. Aga see selleks, jätsin lõngad hommikuni vette, kuna kohe mingit tahtmist ei olnud öösel neid segamas ja poputamas käia. Ja mida näevad minu silmad hommikul, lõngad on täitsa rohelised. Tegelt ei saa öelda, et täitsa rohelised, sest neil on pigem rohekas toon, selline külmema poolne heleroheline. Hakkasin siis mõtlema, et mis eelmine kord teisti tegin. Muud ei suutnud välja mõelda, kui et aeg oli teine. Nimelt värvisin eelmine kord augusti keskel. Aga seegi õppetund. Eks proovin augustis uuesti, äkki saan enda roosa lõnga ikka kätte :)

Lupinus polyphyllus lõng ja kääripesa

Kuna taimed vohavad praeguse ilmaga nii mis kole, siis tuleb neid natuke piirata ja nendega lõnga värvida :)

Nii piirasingi natuke aega tagasi raiesmikul kasvavaid lupiine. Viskasin värvivette ka paar puuvillase kanga tükki. Tumedam on lehtedega värvitud ja heledam õitega. Samamoodi ka lõngade puhul, kus kõige rohelisem on vaskvitrioliga peitsitud ja lehtedega värvitud lõng, heledam roheline maarjajääga peitsitud ja lehtedega värvitud. Kõige heledam lõng sai ka maarjajääga peitsitud, aga õitega värvitud. Kuigi pildi pealt ei tule selle toon väga välja, siis tegelikult on see täitsa olemas :) Väga positiivselt olin üllatunud lupiini lehtedega ja vasega peitsitud lõnga värvis, kuna see tuli kohe vääääga ilus. Selline mõnus veidi kollakas roheline.
Selle nädalavahetusel värvisin veel, kuid ei ole vihtidest keraks kerida veel jõudnud. Lisaks jäid mõned vihid maale veel kuivama.

Lisaks lõnga värvimisele valmis koolitööna ka vilditud kääride kott. Ülesandeks oli šablooni järgi viltimine...pigem šablooni ümber vilitimine. Esialgseks plaaniks oli issile saunamüts teha, aga nagu vanasõna ütled, siis ajab suur tükk suu lõhki ja nii ka minul. Nimelt meenutas lõpptulemus pigem halli suurte aukudega juustu kui saunamütsi. Tollel päeval ei tahtnud mul väga midagi välja tulla, seega lõpuks loobusin.

Aga siis ühel reede õhtul, kui normaalsed noored väljas pidutsemas käivad, tuli minul peale ilge tuhin soojas vees seepi lahustada ja villa nühkima hakata :) Seekord hallitusjuustu ma ei viltinud ning tegin hoopis oma õmbluskääridele koti. Voodri ja klapi jaoks tuhnisin kõik kangavarud läbi (neid on liigagi palju) ja no ei sobinud mitte miski selle imeliku rohekashalli villaga peale pohladega kardinakanga, mille olin kunagi Sõbralt sõbrale poest ostnud, et iseseisva praktika lapitööd teha. Kuna kangas ise on veidi retro, siis retrosuse lisamiseks kaunistasin klapi ääre sik-sak paelaga ning ka kinnituseks sai otsitud vanem kui 20-aastane nööp. Ise kutsun seda retro kääripesaks, kuigi meenutab mulle veidi punase ninaga sammalhabet :) Aga käärid saavad mõnusalt kotis passida ning vajadusel ka mõne väiksema sõbra kampa võtta.

Seto suurrätt

Kaua tehtud kaunikene, nagu öeldakse. Tegelt nii kaua selle tegemisega ei läinudki, lihtsalt tundus, kuna koolis ei saanud iga päev tegemas käia. Kogu lõime käärimise, rakendamise, kudumise ja narmaste keerutamisega läks vb maksimaalselt 5 päeva, kui oleks täistööpäeva teinud. Kuigi alguses tundus mega jube, kuna lõimed olid villasest lõngast, mis loogiliselt peaks kergesti katki minema, kui soaga neid nühkida, siis tegelikult nii jube ei olnudki ja teeksin hea meelega veel mõne.

Värvideks olid hall, heleroosa, kollane ja selline tumeroosakas lilla :) natuke nagu vaarikakarva, samas ei ole ka...ebamäärane tumeroosa toon. Muidugi lõnga ostmisega sai natuke puusse pandud, kuna vaja oli kahe suurräti jagu, siis ei osanud ma esimene kord täpselt arvutada, millist värvi kui palju vaja on. Aga sellest õppetund järgmiseks korraks. 

Muster on võetud Seto suurräti raamatust, kuid lõnga koguse järgi on triipe veidi kohandatud. Ise jäin väga rahule ja kuigi tegu on villase lõngaga, siis arvuti või teleka ees rätti ümber võttes, see nii väga ei torgigi, kui arvata võiks. Kõige tüütumad etapid olid niietamine ja soastamine, millele järgnes narmaste kokkukeerutamine. Samas sai jalgpalli EM alagrupi mängude ajal sõrmedel lasta käia.

Kuidas kedervars töötab?

Vastuseks kommentaarile:

Uusitalo Eesti

Oi kui vahva, ei tulnud sellepealegi, et kodus saaks ka teha kedervart. Ehk raatsiksid natuke pikemalt kirjutada, et kust täpselt see ratas sul pärit on ja kuidas kogu asi töötama peaks.

Minu kedervarre osad on ostetud tavalisest ehituspoest, kui reklaami teha, siis Bauhofist ja K-rautast. Kasutasin kummist ratast just sellepärast, et anda kedervarrele raskust juurde, kuna raskem kedervars tõmbab ka ise lõngakiude alla poole ning hõlbustab lõnga ketramist. Tegelikult võib kasutada kedraks ükskõik millist ümmargust asja, mille on keskel auk. Kuid selle juures tuleb tähele panna seda, et see oleks tsentris. Mulle tundub, et minu kasutatud ratas on veidi tsentrist väljas, kuna võbeleb imelikult, kuid samas ei usu, et poes müüdakse väga tsentrist väljas rattaid. Aga oma töö teeb kedervars ära. Mingisugust liimi, ega muud kinnitusvahendit ma ei kasutanud, keerasin jõuga ratta pintsli otsa. Vahendite muretsemise puhul tuleb kindlasti vaadata, kuidas nad omavahel klapivad ja seega oleks hea osta kõik ühest poest. Mina mõõtsin muidugi ratta auku oma väikse sõrmega :) Õnneks oli sama suur.

Kedervarrega ketramise kohta leidsin hea video:
Kedervarrega töötamise kohta on ilusti kõik ära seletatud sellises raamatus nagu "Villast lõngani", autoriteks Julika Roos ja Liis Luhamaa (2012).

Kui täiesti aus olla, siis nö päris kedervarrega oli veidi mugavam töötada, aga võib-olla segab mind lihtsalt kummiratta lõhn :) Kui peaksin veelkord seda tegema, siis paneksin veidi pikema pulga, kuna praegu tundub veidi jässakas see kedervars olevat. Valiksin ka veidi õhema ratta, kuid samas ei olnud teised kaubanduses leiduvad ratta sellise massiga. Aga kuna oma töö ta teeb ära, siis ei ole midagi nuriseda.

Arhalised tekstiilitehnikad

Käisin jälle koolis ja proovisin ära nõeltehnika ja lõnga ketramise kedervarrel. Emotsioone oli mitmeid :) Nõeltehnikat alustades tundus kõik tore ja ilus. Sõlmed tulid esimese korra kohta üllatavalt hästi välja, aga  siis jõudis kätte tõehetk...kõik läks sasssssiiiii. Vahepeal oli isegi nutt kurgus, no ei tulnud lihtsalt välja. Tegin ikka nii nagu enne ja nagu pildi peal oli, aga ei tulnud. Pusisin ikka edasi ja päeva lõpu poole hakkas nagu jälle midagi välja tulema :) Kodus pidime tegema toruja tööproovi, kus on nii kahandust kui kasvatust. Minul tuli sellest välja kleit.

Nõeltehnikas lasti meil valida, mida suureks tööks teha tahame, kas kindad, sokid või mütsi. Ma mõtlesin, et teen mütsi, aga eks näis, mis lõpuks välja kukub :)
Lisaks nõeltehnikale õppisime selles aines ka kedervarrega lõnga tegemist. Kõigil tulid väga ilusad efektlõngad :) Esimene läheb ikka aia taha. Minu esimene lõg nägi välja nagu üks suur junn :) Muidugi peaks selle veel läbi pesema ja kuivama panema ja siis korrutama, siis peaks lõnga moodi välja nägema hakkama...ma loodan.

 Aine raames tuleb kõikidel teha 25 g lõnga, tegelt tegime selle koolis ära ka, aga parema tulemuse saamiseks pidime kodus proovima teha eelkraasitud villaga. Nimelt esimese lõnga jaoks kasutasime kodus pestud lambavilla, mida ise kraasisime.
Loomulikult oli kodutöö tegemiseks vaja ka kedervart. Kuna netist ma tellida ei viitsinud...tegelt mulle väga ei meeldi, kui ma ei ole saanud asja näppida, seega tuli kedervars ise teha. Selleks kasutasin kummist ratast, ümmarguse pintsli vart ja konksu.

Kui kedervars valmis sai, lõikasin noaga väikse sälgu ratta sisse, et lõng paremini kinnituks. Ja siis kontrollisin, kas asi ikka töötab. Töötas küll. Muidugi tuli lõng ka ühtlasem, kui esimene kord. Segasin lambavilla sisse ka koerakarvu. Teised naersid, kui käisin vahepeal koera kammimas, et värsket materjali saada. (Heledam on koeravill ja tumedam lamba).

Ainuke asi, mis mulle selle kedervarre juures ei meeldi, on see, et kummist ratas haiseb rõvedalt. Aga kui pärast ketramist käed ära pesta, siis ei ole hullu.

Nahkhiire helkurid

Tollel nädalal, kui loodusesõbrad käsitlesid nahkhiire teemat, meisterdasime ka nahkhiire helkureid. Tegelikult need helkuriteks ei kvalifitseeru, aga mõte on see, mis loeb.

Vaja läheb:

• lõng
• vildileht
• helkurriie
• nöör
• haaknõel
• käärid
• pva-liim (kannatamatutele kuumliim)
• kahvel (muu tuti tekemise vahend)

Tee kahvliga lõngapall (või kasutades mõnda muud meetodit). Seo see kokku nööriga, mille küljes "helkur" rippuma hakkab. Vormi pall ilusaks ümmarguseks. Lõika vildist välja tiivad ja silmad. Lõika välja helkurriidest silmad (ilusad ümmargused saab augurauaga). Kleebi helkurriie vildist silmale ning seejärel palli peale. Kleebi palli lõngade vahele ka tiivad ning lase kuivada. Kui kannatust ei ole, võib liimida ka kuumaliimiga. Pane nööri külge haaknõel ning kasuta koos teise helkuriga.

 

Taimedega värvimine

Suvel jäi materjaliõpetuse kodutööks värvida taimede ja seentega lõngasid. Kuigi ülesandes oli kirjas, et on vaja värvida kahe erinevad taimega ja nii umbes 20 g lõnga, siis ei suutnud mina taimedele vastu panna ning värvisin kohe palju palju rohkem :)

Taimed, mida värvimiseks kasutasin: arujumikas, kõrvenõges, soolikarohi, roosi õielehed, pilliroog, angervaks, kilpjalg, aeduba. Vist sai kõik, aga ei ole kindel. Peitsimiseks kasutasin maarjajääd ja vaskvitrioli.

Pildil on värvid suhteliselt hästi välja tulnud, muidugi on need natuke erksamad. Heledama pildi puhul olid pooled lõngad sama värvi :) Eks iga värvimisega sai üha targemaks, kuna näiteks esimene kord kui pillirooga värvisin ning lõng oli mega ilus soe kollane, suutsin ma värvi kinnitamiseks kasutatava äädika kallata värvivette, mitte viimasesse loputusvette, kuhu seda tegelikult tuleb kallata ning selle tulemusena kadus kogu ilus värv. Aga pärast seda olin targem :) Lisaks õppisin ka seda, et parem on teha pikemad vihid, kui küünarnuki ja pöidla vahel, eriti siis, kui lõnga on nt 100g. Siis kuivab lõng kiiremini ära.
Kuna lugesin tarkadest raamatutest, et lõngu päikese kätte kuivama ei tasu panna, sest värvid võivad tuhmuda, siis pidin puuriida külge monteerima ajutise kuivatusala.

Kodus värvides ehitusinsener olema ei pidanud, kuna meie pesukuivatus nöörid on katuse all, kuhu päike väga ei paista.

Lisasin värvivette ka puuvillast kangast ning pitsi. Tulemuseks tulid palju ilusamad värvid, kui lõngadel. See on muidugi minu arvamus, kuid egas lõngade värvid ka koledad ei olnud. Mulle meeldis tohutult kilpjalaga ja pillirooga värvitud puuvillased kangad. Pildil on kilpjala roosakas beežikas põsepuna vanaroosa värvi kangas, aga pillirooga tuli kangas täitsa ilus päikesekollane, nagu oleks poest ostetud värvi kasutanud.
Kuna uhin ja puhin ei ole veel üle läinud, siis peaks sügisel veel proovima seentega värvida, kuid tundub, et see aasta seeneaastat ei tule, sest ööd on külmad ja maa kuiv. Aga eks näis. Lõng, mida värvida on ka kodust otsa saanud, seega kohe seda teha nagunii ei saa.

Lisaks lõngadega värvimisele tuunisin ka Eva käest saadud soolatopsid sukulentide pottideks.

 

Kuna olen sukulentide ja kaktusete hull :) siis olid need rippuvad potid just vajalikud, et lahendada aknalaua ruumipuudust. Tegelikult olid potid pruunid ning suurem lill punase õiega ja väiksemaid ei mäletagi enam, kuid lasin valge spraypaintiga üle ning pärast värvisin detailid uuesti akrüülvärviga ning tulemus sai täitsa mina, nagu mu õde mulle ütles, kui neid potte nägi.

Püsides sukulentide lainel, siis sai minu vai-havisaba uue poti. Käisin Aardla Selveri Sõbralt Sõbrale kaupluses ja ei saanud seda toredat kala potti poodi jätta. Lisaks sellele, et olen ka kala ja igasuguse muu mere/vee elukate hull, maksis see pott ainult 2.60 euri. 

Kusjuures viimasel ajal olen sellest ketist palju lahedaid asju leidnud. Näiteks eelmine nädal sain iseseisva praktika töö jaoks sealt kangaid, mida kindlasti kunagi näitan, kui töö valmis saab ja lisaks veel igasuguseid asju, mis kohe pähe ei tule, aga neid on :)