Angervaks ja pilliroog...kollane???

Eelmisel suvel alustasin oma koolitööd, mille eesmärk oli erinevate taimedega lõngasid värvida, pillirooga eksperimenteerides. Tookord läks asi metsa, kuna lolli peaga kallasin äädikat kuuma vette ja kõik värv kadus ära. Küll sain mingisuguse värvi, millest saab ühes vanemast postitusest lugeda, aga sellega rahule ei jäänud, sest värvivesi ise oli väga ilus kollane ja no süda ei jäänud rahule, et see lõnga külge ei jäänud :)
Proovisin siis uuesti, peale pilliroo ka angervaksaga, sest ka sellest peaks ju ilus kollane tulema. Peaks....aga no miks mul ei tule???

Kuigi pildistamine mõningal määral muudab värve, siis kollasest on asi ikka kaugel, ei ütleks, et väga kaugel, sest saadud roheline toon on ikka pigem kollaka alatooniga kui sinisega. Pildil on ülemised lõngad peitsitud maarjajääga ja alumised vaskvitrioliga. Vasega peitsitud lõngad tulid veidi kollakamad, kuna lõng ise oli lambavalge, ülemine lõng oli Raasiku peaaegu täiesti valge lõng, millele pidi värv maru ilus erk jääma...no ma ei tea. Tegelikult ma arvan, et viga võis olla ka selles, et peitsisin koos värvimisega. Võib-olla eelpeitsitud lõng oleks parema tulemuse andnud. Aga eks katsetades saabki teada. Lisaks sellele, et värvid ei tulnud sellised nagu lootsin, mängis toreda vingerpussi ka Magaziinist ostetud kahevärviline lõng. Peale vaadates oli kokku korrutatud tume ja hele lambavillane lõng, mille puhul lootsin, et hele lõng värvub ilusti kollaseks ja tume saab lihtsalt kollaka varjundi, aaggggaaa eiiiiiiii ikka peab kõik vussi minema :) Nimelt ei saanud ma alguses aru, miks värvivesi ühelt poolt veidi rohekam on, kui teiselt poolt. Mõtlesin, et ju on põhja sadestunud lihtsalt teine värvipigment, aga tegelikult oli selle taga tore kahevärviline lõng. Seoses sellega värvus angervaksaga värvitud valge lõng ebaühtlaselt ja on heledama kollaka ja rohekama siiruviiruline, sest üks selle lõngavihi külg tsillis koguaeg selle kahevärvilise lõngavihi juures. 

Aga mis sellest kahevärvilisest lõngast endast sai? No ma tegelt ei ütleks, et tulemus oli pettumus, pigem ootamatu, sest iseenesest tulid värvid väga ilusad ja lõnga pärast mingi juba kaklema, et kes sellest endale sokid või kindad saab. Selle pildi peal ütleks, et värvid on 98% samad, mis päriselus, seega siit ka üllatus, kui värvid tumehalli lõnga kollasega, saad türkiissinise :)

Pillirooga värvitud lõnga panin juba ennetlikult teise kaussi värvivee sisse, kuna angervaksaga värvides nägin, mida see salapärane lõng teeb. Sellepärast võib angervaksa lõng olla ka heledam, sest koosvärvitud potis segasin aeg-ajalt värvivett, mille tulemusena segunes värviandnud rohekas toon kollase angervaksa omaga.

Kalamehed ja nööbid

Kuigi kala ei võta, siis ei tasu sellel lasta ennast morjendada, sest harjutamine teeb ju meistriks :) Tegelikult sai Kalle isegi kala, kuid mind nad ainult narrisid ja sõid kõik ussid ära. Seoses kalal käimisega, õmblesin Kallele õngekoti, sest muidu vedeles ta spinna niisama autos.

Kott on tavalise toru kujuline, millel üleval tunnel nööri jaoks ning sang, et ikka mugav õla peale võtta oleks. Koti kangas on Abakhanist ostetud....vakstu moodi kangas, ma ei teagi, mis selle nimi on...hmmm. Ostsin kunagi allahindlusega terve hunniku, igasuguste mustritega, loomulikult enamasti lillelisi. Õnneks olin ühe ka veidi "mehisema" kaasa haaranud, tegelt tahtsin sellest midagi endale teha, sest mulle kohutavalt meeldivad Ed Hardy joonistused, mis ka sellel kangal olid, mitte küll originaalid, aga siiski. Nüüd on sellest kangast natuke vähem kui pool alles, eks näis mis sellest veel teha saab.
Lisaks tuli tollel hetkel enda arust mega hea idee, hakata nööpe sorteerima. Kui olin ühe karbi ära sorteerinud, siis see mõte enam nii hea ei tundunud, sest teadmine, et meil on liiga palju nööpe sai nüüd kinnituse. Kuna juba ammu oli mõte vanade Norma maitseainete topside kirjaga osa tahvlivärviga üle võõbata, et neid mitmekülgsemalt kasutada saaks, siis leidsid nööbid endale just nendes uue kodu.

Algul kirjutasin nööbi värvi topsile tavalise kriidiga, kuid see kulus liiga kiiresti maha ja tähed ei tulnud ka väga ilusad :) Seega sai ostetud kriidimarker, mis kirjade järgi peaks olema lihtsalt vees lahustatud ja markeri sisse pandud kriit. Sellega oli tunduvalt parem kirjutada ja peale nende topside said ka plastmassist läbipaistvad kastid endale uued sildid ja kirjad peale.
Tegelikult jäi nööpide sorteerimine poolikuks, kuna kusagil peaks olema veel kaks karpi nööpe. Üks neist on karp, mis ei käi lahti, sest värvisin spreiga plekist karbi üle ja panin liiga vara kaane peale, mis kuivas värviga kokku -.- kuigi katsudes tundus värv kuivanud olevat. Aga teise kohta ei ole mul aimugi, kus too olla võiks, sest hetkel on käsitöötuba kasutuses laoruumina, sest mujal on remont ja kõik asjad on sinna tassitud.
Millegi pärast oli meil kõige rohkel pruune nööpe, millele järgnesid mustad ja valged. Viimastest ma saan täitsa aru, kuna neid lõikan issi vanadelt triiksärkidelt ära, aga pruunid...tegelt enamus neist on ikkagi nõukaaja pärand, vb sellepärast.

Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.

Taimede värviproovid

Proovisin värvida ka ahtalehise põdrakanepi, valge madara ja kilpjalaga. Ütlen ausalt, et olen veidi pettunud, kuna põdrakanepiga värvitud lõng tuli selline määrdunud roheline, madaraga värvitud lõng tavaline roheline ning kilpjalg on juba pikem jutt.

Heledamad on maarjajääga peitsitud, tumedamad (rohelisemad) vaskvitrioliga, v.a kilpjalaga värvitud lõngad on mõlemad vaid maarjajääga peitsitud.

Tegelikult proovisin algselt värvida ka hariliku palderjaniga, kuid värvivesi nägi väja nagu tee, seega haarasin väliköögi kõrvalt valget madarat ning keetsin sellest veidi värvi juurde. Seega võib olla madaraga värvitud lõng veidi palderjanine :).
Põdrakanepi otsimiseks pidin pea 30-kraadise ilmaga toppima selga pikad riided, et sääsed, parmud ja muud mutukad mind elusalt nahka ei pistaks ja raiesmikule minema. Higi voolas üle keha, taimed sai koju toodud ja potti pistetud, kuid tulemus sellist vaeva ära ei tasunud.
Ja nüüd kõige suurem pettumus, kiljalg. Nimelt olen ükskord juba kilpjalaga lõngu värvinud (rohkem juttu siit) ja tulemuseks oli minu jaoks täiesti üllatavalt väga ilus roosakas, beežikas, pruunikas toon....vanaroosa on äkki kõige lähim värv. Kerisin kilpjalaga värvimiseks rohkem lõnga vihtideks, isegi ühe vanavanaema kedratud ühekorde lõnga ning panin kilpjalad podisema. Kui vedelik oli umbes sellist värvi nagu eelmine kord, siis korjasin taimed välja ning panin lõngad sisse. Loomulikult oli kell siis juba pool 1 öösel :) nagu ikka käsitööd tehes juhtub. Aga see selleks, jätsin lõngad hommikuni vette, kuna kohe mingit tahtmist ei olnud öösel neid segamas ja poputamas käia. Ja mida näevad minu silmad hommikul, lõngad on täitsa rohelised. Tegelt ei saa öelda, et täitsa rohelised, sest neil on pigem rohekas toon, selline külmema poolne heleroheline. Hakkasin siis mõtlema, et mis eelmine kord teisti tegin. Muud ei suutnud välja mõelda, kui et aeg oli teine. Nimelt värvisin eelmine kord augusti keskel. Aga seegi õppetund. Eks proovin augustis uuesti, äkki saan enda roosa lõnga ikka kätte :)