Unenäopüüdja

Kuna toa ümbertõstmisega jäi voodi kohal olev sein veidi tühjaks, siis tegin sinna kaunistuseks unenäopüüdja. Rõngaks kasutasin vana lambi küljes olnud rõngast, millel rippusid kaunil nõukaajal kristallid. Ülejäänud lambist olin Räpinas õppides teinud ühe heegeldamise töö, millega ise küll väga rahule ei jäänud, aga laest alla ka ei ole võtnud :)

 Rõnga katsin esmalt pitsiribaga. Seejärel lisasin keskele heegeldatud liniku, mille õmblesin äärtest rõnga küljes olevale pitsile. Kuna see linik ei olnud uhke mustriga, siis lisasin keskele väikema. Ääre külge ripusasin erinevad kangajäägid, pitsijäägid, pärliketid ning üles äärde lisaks veel pitsidest roosid ja lipsukese, mis on kujunenud justkui minu firmamärgiks.

Project bags ehk pooleli olevate tööde kotid

Viimasel ajal ei suuda ma käsitöö valdkonnas ettevõetud töid kuidagi moodi lõpetada. Teen pool valmis ja siis kannatus katkeb, kell on sada öösel või kõht läheb tühjaks jne jne. Kuid vaadates Youtubest TheCraftyGemini 2018 Organizer of the Month Club projekti tutvustust, hakkas suu vett jooksma, kuid osavõtutasu käsi maksma ei tõusnud, sest suudan ju ise ka välja mõelda, kui kotti pildi pealt näen...egas nii mugavaks ka minna ei saa, et lõiked hõbekandikul sinuni tuuakse.
Käisin mitu päeva kesklinna poodides otsimas läbipaistvat vinüüli, mitte vinüülplaate, vaid seda kilet, mida kotile esiküljele õmmelda, et poolikud tööd ikka nähtavad oleksid ja südametunnistust näpistaksid. Ei leidnud. Lootsin, et Koduextras on rullina lauakatete juures, kuid ei midagi. Kuna kottide õmblemiseks tähtaega ei olenud, siis ei viitsinud ka Lõunakeskusesse sõita, kuna seal ma olin kindlasti vakstute osakonnas seda kunagi näinud.

 

Lõpuks läksin pööningule ja lõikasin liiga pika jalanõudehoidiku küljest paar taskut ära. Taustaks kasutasin voodilina ja sangaks pitsijääke. Full taaskasutus...v.a lukk. Kuna jalanõudehoidikut rohkem rappida ei tahtnud, siis tegin ainult kaks kotti, mõõtmetega umbes 45x30 cm. Mõtlesin, et teen igale pooleli olevale tööle koti, et näeksin, kui palju neid on, aga naer tuli peale, sest peksin kümneid kotte vorpima :)

Rohelille disaini uued prossid

Uued prossid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.com/rohelilledisain

Taaskasuta, sest iga lible leob!

Rohelille disaini uued kotid

Uued kotid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.ee/rohelilledisain

Lubikas (B1)

Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 114 cm, minimaalne 59 cm. Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)

Lubikas (B3s)

Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 143 cm, minimaalne 76 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 32x38 cm (kõige laiem koht)

Lubikas (B4s)

Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges kardinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 121 cm, minimaalne 64 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 35x39 cm (kõige laiem koht)

Naat (D1)

2in1 üleõlakott ja seljakott. Kahe truki abil on võimalik üleõlakott muuta seljakotiks. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Mõõtmed: 34x32 cm


Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/ 

Taaskasuta, sest iga lible loeb! 

Rohelille disaini üleõlakotid

Kassikäpp (A1)

Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 123 cm.

Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.

Mõõtmed: 30x18,5 cm
Hind: 23 eur

Kassikäpp (A2)

Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 110 cm.

Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.
Mõõtmed: 29x18 cm
Hind: 23 eur

Lubikas (B1)

Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Tegu on 100 % puuvillase kotiga. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 125 cm, minimaalne 66 cm.

Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)
Hind: 24 eur

Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/ 

Taaskasuta, sest iga lible loeb! 

Shabby chic taaskasutus

Peale Rohelille disaini tegemiste ja kooli lõpetamise, olen vahepeal midagi ka endale nokerdanud. Tegemist on nö shabby chic stiilis asjadega ehk eesti keeles roosamanna stiil :) aga see ju minu stiil tegelikult ongi. Kõik asjad on ühel või teisel moel taaskasutatud.

Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.

Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.

Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.

Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)

Pliiatsitops ja naasklihoidja

Juba ammu piinab mind töö juures mõte ilusast pliiatsitopsist, kuna praegune suure niidirulli tagurpidi pööratud sisu ei taha kuidagi püsti seista. Seega asusin otsingutele ja töölt koju minnes põikasin, uuskasutuskeskusest läbi, nagu see mul juba traditsiooniks on saanud, sest bussipeatus asub täpselt selle ees. Leidsin 30-sendise keraamilise topsi, mille endale kojusõiduks bussi kaaslaseks ostsin.

Kuna olen pisti- ja satsiinimene, siis lisasin topsi ülemisse äärde valge pitsi ning lipsukese. Peale vaadates tundus kuidagi "tavaline" ja riputasin ühe kristalli ka veel külge. Tulemusega olen rahul umbes 342%, homme saab tops omale uue kodu ja enam ma ei peagi iga kord pliiatsitopsi püsti tõstma kui seda kasutan.
Teine praktiline ja minu jaoks väga vajalik meisterdus, mille viimati tegin, on naasklihoidja.

Pitside alla on peidetud šampusepudeli kork. Nägin sellist lahendust kusagil internetis ja kuna naaskel on alailma kadunud, siis sellise romantilise hoidjaga saab selle kenasti laua peale seisma panna, ilma et see kuhugi ära kaoks.

Junk journal junkies väljakutsed

Kui junk journalite tegemise vaimustus mulle peale tuli, liitusin facebookis junk journal junkies grupiga, kus on veel minusuguseid imelikke :) Grupis toimuvad iganädalased väljakutsed ehk siis challenged, kus tuleb etteantud värvide ja teemaga teha üks junk journali lehekülg. Esimeset väljakutsest ma osa ei võtnud, kuid näpud sügelesid ning sellepärast vorpisin eile õhtu ühe väljakutsete junk journali ja proovin nüüd seda ilusti täita.

Kui aus olla, siis egas tegelt aega seda teha ei ole, sest olen endale peale kooli lõpetamise plaani kuhjanud veel keraamika ja programmeerimise kursuse. Aga egas need ei segagi, pigem segab tööl käimine :) kuradima palju aega võtab ära :) Aga õnneks ei ole ajapuudus mind kunagi seganud ja peaaegu alati saavad kõik asjad tehtud....kool küll veidi (aastase) hilinemisega...ma loodan...aga siiski.
Junk journali kaaned on kaetud decoupage tehnikaga, milleks kasutasin prismast ostetud salvrätikuid...ilge soodustus oli, üks pakk maksis keskmiselt viiskümmend senti, kuhjasin pool korvi täis, nüüd peaks vist veidi aega salvrätikute riiulist eemale hoidma :) Kaant kaunistab minu viimase aja lemmik tsitaat:

"The CREATIVE adult is the child who survived."

Tõlgituna: "Loominguline täiskasvanu on ellujäänud laps." Inglise keeles tundub sõnastus parem, aga mõte on see, mis loeb.

Teise nädala väljakutse tingimused on värvid punane, sinine, must ja teemaks linnud. Kuna linnud ei ole tegelikult minu väga suured lemmikud, siis kohe ei torganud pähe, et keda neist kasutada võiks, kuid siis, nagu välk selgest taevast saabus mu mõtetesse info, et meie enda suitsupääsuke vastab värvi kriteeriumile suurepäraselt. Nüüd mõtlen, et olen ikka udupea küll, sest peaaegu terve selle nädala jahvatasin töö juures lastele, kuidas pääsusaba ära tunda, et tema tiibade peal on rahvuslind suitsupääsuke. Peaks tihedamini enda pikkade juhtmete pealt ära astuma, võib-olla olen siis koguaeg tark :)

Et rohkem eestlust sisse tuua, lisasin lehe kaunistamiseks üles ja alla äärde kirivöö paela. Kuna suitsupääsukese taustaks olev paber ei olnud täiesti süsimust ja kujutas pigem tahvlit, siis haarasin valge pliiatsi ja kirjutasin sinna ühe tsitaadi, mis tõlgituna näeb välja selline: "Oksal istuv lind ei muretse kunagi sellepärast, et see võib murduda, sest ta ei usalda mitte oksa, vaid oma tiibu." Lisasin kaks heegeldatud lillekest ja voilaa, valmis ta saigi.

Tegelt peaks nüüd tubliks hakkama ja kooli asjad korda ajama, aga kõik muu tundub niivõrd parem ja toredam :) Vahepeal valmis tegelt veel üks junk journal, ta on veidi häbelik ja ei taha kaamerasilma ette jääda, aga küll ma ta kinni püüan ja siia üles riputan :)

Junk journali lainel

Sattusin mõnda aega tagasi youtube-s ScrappinHappyxo Crafts kanali peale ja suu hakkas kohe vett jooksma, kui nägin neid kauneid pitse ja satse. Lisaks ajas väga kadedaks ka Austraalia kaltsukate leiud, mida kanalil vahetevehel kajastatakse, kuna Eesti kaltuskates on pitsist linikud või kardinad sageli suhteliselt kallid ja ribapitsi olen leidnud üliharva...kui mõtlema hakata, siis vist ainult Uuskasutuskeskusest. Ühesõnaga, kadedusest läks nägu veidi lillamaks :)

Aga, miks ma hakkasin ScrappinHappyxo Crafts kanalist rääkima oli sellepärast, et selle omanik teeb ka junk journaleid....ei teagi kuidas neid eesti keeles nimetama peaks...prügi ajakirjad? prügi päevikud? jäätmeraamatud? :) Kui keegi teab, siis andke mulle ka teada, kuid edaspidi kasutan siis inglise keelset väljendit - junk journal.
Selline nimi on tulnud otseselt sellest, millist materjali nende tegemiseks kasutatakse - prügi...ilusamini öeldult alles või üle jäänud käsitöövahendeid ja muid majapidamistarbeid. Kuid sageli kasutavad palju ka täiesti uusi käsitööpabereid ja kaunistusi, mida mina olen proovinud vältida, pigem kasutan vaid väikeste kaunistuste näol.

Ütlen kohe ausalt ära, et junk journaleid teha mulle väga meeldib, kuid nende kasutamisega on raskusi, kuna kardan, et ei suuda sama ilusasti neid seest täita, kui väljast välja näevad. Seega ei ole praegu valminud raamatuid veel väga kasutatud, kuid proovin ennast kokku võtta ja neid mitte seisma jätta.

Junk journalite tegemiseks on väga palju erinevaid viise. Selle fotoalbum junk journali tegin vanast saksa-vene sõnaraamatust. Algselt vaatasin sisse ja tundus nagu oleks prantuse-vene sõnaraamat ja haarasin kohe prantsuse teemalise salvrätiku kaunistamiseks, kuid pärast, lehti kokku kleepides tuli välja, et on ikka saksa-vene sõnaraamat. Muidugi on kaane peal kirjas ja kuigi ma olen kuus aastat koolis vene keelt õppinud, siis tuhkagi ma aru sain :)

Kui ma ei eksi, siis väljalaske aasta oli 1965. Raamat seisis selles hunnikus, mille tahtsin ära uuskasutuskeskusesse viia, kuid tema välimus oli mõnusalt kulunud ja plekiline, siis mõtlesin, et annan talle ise uue elu. Selle junk journali puhul ei olnud vaja väga palju teha. Kõigepealt katsin decoupage tehnikaga kaaned salvrätikuga, lisasin ümber raamatu pitsi, esikaanele kaunistuse ning liimisin raamatu kaante siseküljele Räpina paberivabriku taaskasutuspaberi.

Kuna tegu oli sõnaraamatuga, siis olid lehed väga õhukesed ning nende tugevndamiseks liimisin umbestäpselt 3-5 lehte omavahel kokku...selleks kulus terve suur liimipulk, kuid tulemus oli tunduvalt parem kui enne. Ligi 500 leheküljest jäi järgi umbes 100 ehk kui igale lehele panna üks pilt, siis mahutab album umbes 100+ pilti. Lehtede kokku kleepimisel mängis oma osa ka raamatu iseloom. Nimelt oli mõnele poole lisa märkusi juurde kirjutatud või midagi alla joonitud, need kohad proovisin jätta pealmistele lehekülgedele, et albumile isikupära juurde anda.

Albumi sisemuse kaunistamise poole pealt proovisin jääda võimalikult tagasihoidlikuks, et esiplaanil oleksid pigem fotod, mille jaoks see junk journal loodud saigi. Kasutada kavaten ise volditud fotonurkasid, kuna nendega saab kenasti kujunduslikku efekti juurde anda.

Hetkel on lehed veel tühjad, kuid eks ka need kunagi täis saavad...võib-olla. NB! Pildil on suvaline tädi :)
Kuna junk journalid on hetkel mu uus vaimustus, siis tuleb nende kohaseid postitusi veel.

Nahast kotid

Selle aasta üks oodatumaid valikaineid oli minu jaoks kindlasti nahatöö. Kunstnahast olin juba ennegi igasugu kotikesi ja ehteid valmistanud, kuid päris nahk, see on ikka uhkem värk. Nahatöö tunnis said selgeks algelisemad võtted, kuidas nahka kasutada ning üheks koolitööks pidi enda lõike järgi valmistava väikese kotikese.

Minu koti nimi on soolikarohu kottike, seda mitte sellepärast, et seal soolikarohu taimi hoiaksin, vaid selle mustri pärast. Nimelt kaunistavad kotti soolikarohtu meenutavad motiivid, botaaniliselt pole need küll korrektsed, kuid siiski. Mustri tegemiseks kasutasin puidupõletit, millel oli igasugu erinevaid otsikuid. Klapi äär hakkas veidi loperdama, kuna põleti oli liiga kuum, kuid proovitükikeste peal katsetades ma õiget temperatuuri ei leidnud ja egas seda väga reguleerida ei saanudki, kas oli stepslis või mitte :)

Lisaks koolitööle nokerdasin täna natuke ka ühe teise koti kallal. Nimelt oli mu tädil üks nahast kott, mille rihm läks katki. Sain siis selle endale, nagu ma ikka vanu katkiseid asju kogun :) Kuna poest sai koju toodud uued suvekingad, siis oli nende juurde ka uut kotti vaja. Nii saigi vanast kotist uus.

Harutasin tangidega vana needi lahti, panin uue needi ümber natuke liimi ja uue pandla ning neetisin rihma uuesti kinni. Lisaks liimisin klapi äärde ka valge, veidi robustse, kuid õrna mummudega pitsi.

Ja selline ta välja tuligi. Ise olen üli rahul ja õnnelik. Käisin juba linnapeal eputamas ka ära :)
Aga jah, see nahatöö on ikka huvitav asi, millega tulevikus võiks rohkem tegeleda. Garaažis ootab üks nahaõmblusmasin ka korda tegemist, eks näis kunas selleni jõuab.

Siis kui oli suvi...

Kunagi ammu ammu, seitsme maa ja mere taga elas kord...ei tegelt oli see suvel :) Siis kui tehtud sai palju, kuid blogisse üles need ei jõudnud. Kui täiesti aus olla, siis tegelikult ka sügisel, aga kuna sügisel oli soe, siis võib seda ka veel suveks lugeda...vananaistesuvi.
Kalle emmele sai sünnipäevaks tehtud selline pitsi ja satsivahune pross.

Egas selle kohta muud rääkida ei olegi. Mulle endale väga meeldis. Kui keegi küsiks, et milline ma olen, siis võib seda prossi vaadata :)
Üks kena karbike sai ka valmis meisterdatud. Tegelikkuses oli see Geisha kommikarp, mingi special editon, mis välja lasti, sellepärast ka selline karbi kuju...mitte nagu tavaline.

Ei ole ju midagi rasket, et üks tavaline kommikarp saaks endale uue näo. Pakkepaberit, paari ilupaela ja -pitsi, kääre ja liimi. Lihtne, aga efektne.
Tegelikult sai suvel ja sügisel veel palju asju tehtud, aga kuna olin laisk, siis ei ole kõiki pildistatud ja blogitatud.