Rohelille disaini uued prossid

Uued prossid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.com/rohelilledisain

Taaskasuta, sest iga lible leob!

Taaskasutatud materjalidest lilleprossid

Remondi ajal sai kõik organzast kardinad, mida enam ei kasutanud, topitud suurde musta prügikotti...võis olla ka tumeroheline. Kuna muud kasutust neile leida ei oskanud, siis vorpisin neist lilleprosse.

Kardinatest tehtud lilleprosside puhul on kasutatud tavalist organzalillede tehnikat...lõikad välja, põletad ääred ära ja paned õied kroonlehtede kihtidest kokku. Südamikuks lisad mõned pärlid või nööbid.

Peale organzaprosside tegin ka veidi uhkemaid roosidega prosse, mille jaoks pidi rohkem kannatust jaguma, kuna roosid koosnevad kümnest pitsi ja kümnest ühevärvilise kanga ringist, mis tuleb pooleks murda ning omavahel kokku õmmelda. Esimene võttis suhteliselt palju aega, aga kui asi käppa sai, läks nagu lepase reega.
Lippeprosse võite endale soetada Tartu loodusmaja pop-up poest (Lille 10).

Enne tööd, uuskasutuskeskusest läbi käies, ootas mind rõõmus avastus, minelt leidsin nõude riiulist mulle vastu vaatamas samasuguse topsi nagu seda oli eelmises postituses kirjeldatud pliiatsitops. Mis veelgi toredam, tema kõrval passis ka valge kuldse äärekaunistusega tops...samade mõõtmete ja kujuga. Kuigi ma olen päris vana ja nagu ikka ütlen, et ühe aasta Nõukogude Liidus elanud :) siis ei ole ma enne selliseid nõukaaja nõude osasid näinud. Kui keegi teab, mis topsikud need on, siis olge head ja öelge mulle ka, siis saan targemaks. Seda, mida nendega peale hakkan, ma veel ei tea, aga arvatavasti saavad samamoodi endale pitsisatsilise rüü selga ja hakkavad kirjutusvahendeid hoidma. Kuna endal ei ole neid vaja, siis kel soovi, adke teada.

Lõpetamiste ja sünnipäevade kuu juuni

Minu tutvusringkonnas on kujunenud juunikuu sünnipäevade ja lõpetamiste kuudeks. Kuna enamik sõpru saab sellel aastal 25 nagu minagi, siis peavad kõik ka sünnipäevasid....peaaegu kõik. Kuna aega mulle kulbiga keegi ajapatta ei tõsta, siis kõik sünnipäevalised isetehtud kingitusi see aasta ei saanud. Kuid mõned siiski.

Kadi kingitus !!

Kadile sai sünnipäevaks õmmeldud romantiline pross, meisterdatud väike armas märkmik, lisaks kaart ning ka poekott, mida pildil ei ole. Kingikotis oli veel igasugu armsaid asju, kuid need olid juba poelettidelt pärit.

 

Meriti kingitus !!

Meritle meisterdasin pildiraamidest kasvuhoone kaktuste ja sukulentide kasvatamiseks. Olen ise kade selle kingituse üle, seega pean endale ka tegema :) NB! Kalle aitas ka teha.

Ilusat suve!!!

Mull, mull, mull, mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?

Võtsin kunagi ammu osa Isetegija.net aastaprojekt 2013: 12 erinevat tehnikat, kus pidi iga kuu mingis erinevas tehnikas töö tegema ning siis teistele näitama. Minu originaali saate näha --> siit. Aga nüüd sai see heegeldatud kalaga mobiilikott, mida ma tegelikkuses kordagi ei kasutanud ja mis niisama sahtlis passis, endale uue elu. Temast sai pross.

 Lõikasin vildiga koos kala koti pealt maha, jättes vildi ääres paistma, liimis taha kuumaliimiga prossinõela, lisasin mõned ketid ja needi silmaks ja nii ta valmis saigi. Kui keegi soovib seda kala ise ka heegeldada, siis selle mustri leiate minu pinterestist heegeldamise kaustast.
Üleeile õhtul tegin paari kerge liigutusega ka ühe märkmiku tuunimise. Nimelt on mul kogunenud palju palju igasuguseid märkmikuid, mida aga enam sellisel kujul kasutusse võtta ei tahaks, peamiselt nende kaanepiltide pärast. Aga neid on hea tuunida vastavalt vajadusele.

Tagumisele kaanele õmblesin õmblusmasinaga kummiotsad kinni, ette ja taha kaanele kleepisin papid ja lisaks papi peale veel mustriga kile, mille sain Ehituse ABC-st. See jäi mul üle, kui kooli erinevate tundide mappe kaunistasin, sest tavalised suured rõngasmapid ei ole minu rida. Ja nii saigi Hello Kitty märkmik endale veidi rohkem vettpidavad kaaned ja kummi, mis kogu kupatust koos hoiaks.

Lambavilla pesu

Hakkame koolis järgmine sess õmblema tekstiilnukku, kellele lõpuks peab ka rahvariided selga õmblema. Seoses sellega tuli meil muretseda sisse toppimiseks materjal. Algselt mõtlesin, et kasutada villasegust vatiini, mida Abakhanis müüdi...75% villa ja 25% segakiudu oli vist. Hind oli päris krõbe, aga kunagi oli materjaliõpetuse aines vaja, et teha looduslikest materjalidest toode. Kuna kasutasin linast kangast, siis sünteetilist vatiini ei tahtnud väga täiteks panna, arvestades seda, et toode oli kohvikannusoojendaja ja et ühed Maximast ostetud pajakindad juba maal ahjus puid segades, tõmbasid krimpsu :) Aga, jah kahju hakkas sellest vatiinist. Seega sai kamba peale ostetud pesemata villa...või tegelt tänud Enele, kes meile seda sebis.
      Nii nüüd siis asja juurde. Nimelt pesin ma esimest ja arvatavasti ka viimast korda lambavilla :) Olen kuulnud jutte, kui jube seda teha on ja sain nüüd siis kinnituse. Kuigi arvasin, et see on veidi üle paisutatud, aga nüüd ma siis tean, et ei ole :) Päris ilus kollane vill tuli lõpuks välja. Veidi taimset materjali on sees veel, aga muu mustus sai ära pestud.
      Kangadzunglist ostsin juba natuke aega tagasi türkiissinised pärlid. Eile võtsin kätte ja tegin neist ühe kaelakee ja prossi.
Olen ammu vaadanud selliseid keesid poes, aga käsi ei tõusnud ostma. Niisiis sai ise valmis tehtud.

Prossi riidepuu oli mul ka juba ammu olemas, aga ei leidnud õigeid asju, mida külge riputada. Kuna olen praegu türkiissinise lainel, siis kasutasin ka siin neid samu pärleid, mida kaelakee juures ja ka paar ripatsit on samad. Tegelt olen endale päris palju prosse teinud, aga ei oska neid kuidagi kanda. Isegi ostnud olen päris palju :)
     Aga kui nukk kunagi valmis saab, siis näitan, kuhu sisse see suure vaevaga pestud vill lõpuks topitud sai :)

Siis kui oli suvi...

Kunagi ammu ammu, seitsme maa ja mere taga elas kord...ei tegelt oli see suvel :) Siis kui tehtud sai palju, kuid blogisse üles need ei jõudnud. Kui täiesti aus olla, siis tegelikult ka sügisel, aga kuna sügisel oli soe, siis võib seda ka veel suveks lugeda...vananaistesuvi.
Kalle emmele sai sünnipäevaks tehtud selline pitsi ja satsivahune pross.

Egas selle kohta muud rääkida ei olegi. Mulle endale väga meeldis. Kui keegi küsiks, et milline ma olen, siis võib seda prossi vaadata :)
Üks kena karbike sai ka valmis meisterdatud. Tegelikkuses oli see Geisha kommikarp, mingi special editon, mis välja lasti, sellepärast ka selline karbi kuju...mitte nagu tavaline.

Ei ole ju midagi rasket, et üks tavaline kommikarp saaks endale uue näo. Pakkepaberit, paari ilupaela ja -pitsi, kääre ja liimi. Lihtne, aga efektne.
Tegelikult sai suvel ja sügisel veel palju asju tehtud, aga kuna olin laisk, siis ei ole kõiki pildistatud ja blogitatud.