Kalamehed ja nööbid

Kuigi kala ei võta, siis ei tasu sellel lasta ennast morjendada, sest harjutamine teeb ju meistriks :) Tegelikult sai Kalle isegi kala, kuid mind nad ainult narrisid ja sõid kõik ussid ära. Seoses kalal käimisega, õmblesin Kallele õngekoti, sest muidu vedeles ta spinna niisama autos.

Kott on tavalise toru kujuline, millel üleval tunnel nööri jaoks ning sang, et ikka mugav õla peale võtta oleks. Koti kangas on Abakhanist ostetud....vakstu moodi kangas, ma ei teagi, mis selle nimi on...hmmm. Ostsin kunagi allahindlusega terve hunniku, igasuguste mustritega, loomulikult enamasti lillelisi. Õnneks olin ühe ka veidi "mehisema" kaasa haaranud, tegelt tahtsin sellest midagi endale teha, sest mulle kohutavalt meeldivad Ed Hardy joonistused, mis ka sellel kangal olid, mitte küll originaalid, aga siiski. Nüüd on sellest kangast natuke vähem kui pool alles, eks näis mis sellest veel teha saab.
Lisaks tuli tollel hetkel enda arust mega hea idee, hakata nööpe sorteerima. Kui olin ühe karbi ära sorteerinud, siis see mõte enam nii hea ei tundunud, sest teadmine, et meil on liiga palju nööpe sai nüüd kinnituse. Kuna juba ammu oli mõte vanade Norma maitseainete topside kirjaga osa tahvlivärviga üle võõbata, et neid mitmekülgsemalt kasutada saaks, siis leidsid nööbid endale just nendes uue kodu.

Algul kirjutasin nööbi värvi topsile tavalise kriidiga, kuid see kulus liiga kiiresti maha ja tähed ei tulnud ka väga ilusad :) Seega sai ostetud kriidimarker, mis kirjade järgi peaks olema lihtsalt vees lahustatud ja markeri sisse pandud kriit. Sellega oli tunduvalt parem kirjutada ja peale nende topside said ka plastmassist läbipaistvad kastid endale uued sildid ja kirjad peale.
Tegelikult jäi nööpide sorteerimine poolikuks, kuna kusagil peaks olema veel kaks karpi nööpe. Üks neist on karp, mis ei käi lahti, sest värvisin spreiga plekist karbi üle ja panin liiga vara kaane peale, mis kuivas värviga kokku -.- kuigi katsudes tundus värv kuivanud olevat. Aga teise kohta ei ole mul aimugi, kus too olla võiks, sest hetkel on käsitöötuba kasutuses laoruumina, sest mujal on remont ja kõik asjad on sinna tassitud.
Millegi pärast oli meil kõige rohkel pruune nööpe, millele järgnesid mustad ja valged. Viimastest ma saan täitsa aru, kuna neid lõikan issi vanadelt triiksärkidelt ära, aga pruunid...tegelt enamus neist on ikkagi nõukaaja pärand, vb sellepärast.

Hilinenud jõulukingid

Hakkasin usinasti enne jõule kolmnurkset salli kuduma, kuid jõuludeks seda valmis ei saanud. Püstitasin uue ajatähise - aastavahetus. Õnneks uut aega välja mõtlema ei pidanud, kuna sall sai valmis.

Ise jäin väga rahule. Salli alustuseks lõin ringvarrastele 10 silmust. Kudusin ühe edaspidi ja ühe tagasi rea parempidi.
3.rida:  3 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus ja 3 parempidi.
4.rida: 3 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi, 3 pahempidi, 3 parempidi
5.rida: 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi
6.rida: 3 parempidi, 5 pahempidi, 2 parempidi, 5 pahempidi, 3 parempidi
jne.
Ühesõnaga tuleb tagasireal kududa õhksilmad läbi pahempidiselt ning nendest tekib salli keskele kahe triibuna augurida, mille keskel on nii edasi kui tagasi real kootud parempidi 2 silmust. Samasugune triip tekib ka salli pikema osa äärde (aga 3 silmuse laiune).
Igal edasipidi real tekib juurde 4 silmust.
NB! Algselt loodud silmused jäävad salli pikema külje keskele.
Lisasin vahele veel auguridasid ja kullaniiti, mõned read kudusin vaid mohääriga, et sallile tekstuuri lisada. Äärde heegeldasin pitsi.

Tegelikult ei ole pits 100% sama, kuna silmuste arv ei klappinud ning mõnes kohas on vahe kolmnurgad veidi laiemad ning viimases reas on heegeldatud mitte 3 nuppu vaid 2, kuna kartsin, et lõng saab otsa, aga lõpuks jäi ikka üle :) Tüüpiline mina.

Lisaks tegin vennale meigikoti :) nii tore on ikka teda sellega narrida. Lubas enda huulepalsami sinna panna. Kui õmblesin kolleegile jõuludeks kaladega kangast poekotti, siis tahtis vend seda kangast endale, kuigi ei teadnud mida sellega teha. Tegin siis talle ühe toreda kosmeetiakoti, kuna ühte praegusesse ei mahu tal hambahari sisse ja teine on liiga suur.

Kotile panin voodri ja pealisriide vahele puuvilla ja sünteetikasegu vatiini, mille kinnitamiseks teppisin kaladele kaitsvad niidid ümber. Kui olin koti kokku õmmelnud, nägin, et olin kanga nii välja lõiganud, et ühed ja samad kalad kohtusid servaõmbluste juures.

Jõulud

Kunagi ammu ammu seitsme maa ja mere taga tegin vennale jõuludeks kindad. Kuna jätsin kingituse tegemise nagu ikka viimasele minutile, siis pöidlaid ei jõudnud külge kududa. Panin niisama pakki ja lubasin hiljem lõpetada. Kui aga kingid avati ja mu tädipoeg vennalt kindaid proovida küsis, selgus, et olin poole ööni kududes kohemata kaks parema käe kinnast teinud. Ikka juhtub :) See kõik juhtus kaks aastat tagasi. Võtsin siis sellel aastal ennast kokku ja tegin kindad valmis.

Kui peale parema käe pöidlaaugu sulgemist vend neid kätte proovis olid tema sõnad järgmised: "Issand mis hiiglaslikud labad need on?" pani kindad kätte "Veidi vist väiksed" :) Aga jah valmis nad lõpuks said.
Päkapikku mängides ja jõulukingitusi pakkides ei saanud lihtsalt ilma pildistamata empsi tehtud kindaid paberi sisse peita enne, kui olin neist pildi teinud.

Kindad kudus emps tädile, kuna tall on mega väiksed käed, poest peab laste osakonnast kindaid ostma, siis need kindad nägid välja nagu päkapiku omad.
Lisaks sai kingikotti meisterdatud veel poekotte, need siis Kalle empsile ja õdedele.

Kotid on tehtud kileriidest, mis Abakhanis allahinnatud oli. Kangas on ilus, kuid niiiii halb oli õmmelda, kuna see libises talla all nagu auto kiilasjääl. Aga valmis nad said ja rahul oldi.
Töö juures tegime see aasta loosipakid, kus kingitus pidi olema mittematerjaalne või ise tehtud. Mulle see teine variant sobis paremini ja nii tegingi kingituseks poekoti ja helkuri, mis mõlemad on väga praktilised kingitused.

Kuna minu loosipaki sai meie loomasõprade ringi õpetaja, siis kangas, mille Sõbralt Sõbrale poest leidsin, sobis ideaalselt.

Kinkepaki meisterdasin paberibloki kaantest...Räpina paberivabriku paberi omast ja see kukkus minu meelest kõige paremini välja.

Ilusaid pühi ja head uut!

Breathe in the Autumn air

Selle aasta sügis on erakordselt ilus. Iga kord kui puid oma värviilus näen, tuleb tahtmine leida sellist värvi lõngad ja see sügis sokkidesse kududa. Aga õnneks ei ole selleks aega, muidu äkki hakkakski selle hullu ideega pihta :)

Kuna vahepeal....nii pooleteise kuugi, isegi rohkema aja jooksul on palju asju juhtunud ja valminud, siis kõigest järgnevalt. Alustame kõige viimati toimunust.
Sellel nädalavahetusel käisid meid loodusmaja inimesi harimas Soome taaskasutus tädid, kes peale slideshowde õpetasid ka väga palju toredaid looduse ja keskkonnateemalisi mänge, mida lastega mängida ning lisaks ka varjuteatrit ja animatsiooni. Käisime selle koolituse raames ka Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas, kus külastasime selle jäätmeklassi. Tegime pange sisse ussikomposti ja voltisime ajalehtedest mütse. Ühesõnaga kõik oli väga lahe. Mina igastahes jäin väga rahule selle koolitusega, kuna ei olnud tühja istumist ja kuulamist.

 Peale looduse- ja keskkonnateadmiste sai koolitusel ka hulganisti käsitööalaseid nippe ja nõkse. Näiteks on pildil olevad biojäätmed (banaan, teepakk, õun ja hallitanud leib) kangast tehtud, kuid nägid väga teaalsed välja. Samuti triibuline vihmauss, mis oli õmmeldud vanadest sukapükstest ja vihmaussile omane vöö tehtus sokisäärest. Vihmauss käis krõpsuga isegi pooleks, et demostreerida lastele seda, et kui vihmauss kaheks tõmmata, siis ei teki kahte vihmaussi :) Väga nutikas lahendus, kindlasti üritan endale ka sellise teha, aga selleks tuleb otsida õigeid sukapükse. No ja muidugi ei saa ära unustada varjuteatrit, mida oli meil, suurtel inimestel lahe teha, mida siis veel lastest rääkida. Teatri valmimiseks pole vaja erilisi vahendeid, pappist kast, paber, lamp, joogikõrred, paber/papp nukkude jaoks ja teip. Värviliste nukkude jaoks läbipaistvat värvilist paberit. Ja see sobib ka neile, kes muidu vb ei julge teiste ees esineda.

Minnes ajas veel tagasi, siis sai käidud jälle ühel sessil Räpinas ja tuldud koju hunniku kodutööga. Üheks kodutööks oli mängulooma ja nuku õmblemine. Kuna mul oli tunnist selline õhin sees, siis tegin samal õhtul, kui koolist koju tulin need valmis.

 Koolist sain veel koju kaasa palju palju ülesandeid, aga neid ma ole veel ära teinud :)
Tootearenduse koduseks tööks kohe järgmiseks päevaks oli leida poest või külmkapist sind inspireeriv konserv ning sellest arendada kolm toodet. Mina olin laisk ja valisin külmkapi ja seega oli mu valikus vaid üks, tursamaksakonserv. See ei inspireerinud mind kohe kuidagi moodi ja pidin ikka päris palju ajusid ragistama ja äkki tuli päris mitu ideed.

1.konserviavamis klõpsakast inspireeritud matrjoskapadi; 2.samast klõpsakast inspireeritud kaelakee ja 3.triipkoodist inspireeritud heegeldatud kardin

Praeguseks kõik.

Taimedega värvimine

Suvel jäi materjaliõpetuse kodutööks värvida taimede ja seentega lõngasid. Kuigi ülesandes oli kirjas, et on vaja värvida kahe erinevad taimega ja nii umbes 20 g lõnga, siis ei suutnud mina taimedele vastu panna ning värvisin kohe palju palju rohkem :)

Taimed, mida värvimiseks kasutasin: arujumikas, kõrvenõges, soolikarohi, roosi õielehed, pilliroog, angervaks, kilpjalg, aeduba. Vist sai kõik, aga ei ole kindel. Peitsimiseks kasutasin maarjajääd ja vaskvitrioli.

Pildil on värvid suhteliselt hästi välja tulnud, muidugi on need natuke erksamad. Heledama pildi puhul olid pooled lõngad sama värvi :) Eks iga värvimisega sai üha targemaks, kuna näiteks esimene kord kui pillirooga värvisin ning lõng oli mega ilus soe kollane, suutsin ma värvi kinnitamiseks kasutatava äädika kallata värvivette, mitte viimasesse loputusvette, kuhu seda tegelikult tuleb kallata ning selle tulemusena kadus kogu ilus värv. Aga pärast seda olin targem :) Lisaks õppisin ka seda, et parem on teha pikemad vihid, kui küünarnuki ja pöidla vahel, eriti siis, kui lõnga on nt 100g. Siis kuivab lõng kiiremini ära.
Kuna lugesin tarkadest raamatutest, et lõngu päikese kätte kuivama ei tasu panna, sest värvid võivad tuhmuda, siis pidin puuriida külge monteerima ajutise kuivatusala.

Kodus värvides ehitusinsener olema ei pidanud, kuna meie pesukuivatus nöörid on katuse all, kuhu päike väga ei paista.

Lisasin värvivette ka puuvillast kangast ning pitsi. Tulemuseks tulid palju ilusamad värvid, kui lõngadel. See on muidugi minu arvamus, kuid egas lõngade värvid ka koledad ei olnud. Mulle meeldis tohutult kilpjalaga ja pillirooga värvitud puuvillased kangad. Pildil on kilpjala roosakas beežikas põsepuna vanaroosa värvi kangas, aga pillirooga tuli kangas täitsa ilus päikesekollane, nagu oleks poest ostetud värvi kasutanud.
Kuna uhin ja puhin ei ole veel üle läinud, siis peaks sügisel veel proovima seentega värvida, kuid tundub, et see aasta seeneaastat ei tule, sest ööd on külmad ja maa kuiv. Aga eks näis. Lõng, mida värvida on ka kodust otsa saanud, seega kohe seda teha nagunii ei saa.

Lisaks lõngadega värvimisele tuunisin ka Eva käest saadud soolatopsid sukulentide pottideks.

 

Kuna olen sukulentide ja kaktusete hull :) siis olid need rippuvad potid just vajalikud, et lahendada aknalaua ruumipuudust. Tegelikult olid potid pruunid ning suurem lill punase õiega ja väiksemaid ei mäletagi enam, kuid lasin valge spraypaintiga üle ning pärast värvisin detailid uuesti akrüülvärviga ning tulemus sai täitsa mina, nagu mu õde mulle ütles, kui neid potte nägi.

Püsides sukulentide lainel, siis sai minu vai-havisaba uue poti. Käisin Aardla Selveri Sõbralt Sõbrale kaupluses ja ei saanud seda toredat kala potti poodi jätta. Lisaks sellele, et olen ka kala ja igasuguse muu mere/vee elukate hull, maksis see pott ainult 2.60 euri. 

Kusjuures viimasel ajal olen sellest ketist palju lahedaid asju leidnud. Näiteks eelmine nädal sain iseseisva praktika töö jaoks sealt kangaid, mida kindlasti kunagi näitan, kui töö valmis saab ja lisaks veel igasuguseid asju, mis kohe pähe ei tule, aga neid on :)

 

Mull, mull, mull, mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?

Võtsin kunagi ammu osa Isetegija.net aastaprojekt 2013: 12 erinevat tehnikat, kus pidi iga kuu mingis erinevas tehnikas töö tegema ning siis teistele näitama. Minu originaali saate näha --> siit. Aga nüüd sai see heegeldatud kalaga mobiilikott, mida ma tegelikkuses kordagi ei kasutanud ja mis niisama sahtlis passis, endale uue elu. Temast sai pross.

 Lõikasin vildiga koos kala koti pealt maha, jättes vildi ääres paistma, liimis taha kuumaliimiga prossinõela, lisasin mõned ketid ja needi silmaks ja nii ta valmis saigi. Kui keegi soovib seda kala ise ka heegeldada, siis selle mustri leiate minu pinterestist heegeldamise kaustast.
Üleeile õhtul tegin paari kerge liigutusega ka ühe märkmiku tuunimise. Nimelt on mul kogunenud palju palju igasuguseid märkmikuid, mida aga enam sellisel kujul kasutusse võtta ei tahaks, peamiselt nende kaanepiltide pärast. Aga neid on hea tuunida vastavalt vajadusele.

Tagumisele kaanele õmblesin õmblusmasinaga kummiotsad kinni, ette ja taha kaanele kleepisin papid ja lisaks papi peale veel mustriga kile, mille sain Ehituse ABC-st. See jäi mul üle, kui kooli erinevate tundide mappe kaunistasin, sest tavalised suured rõngasmapid ei ole minu rida. Ja nii saigi Hello Kitty märkmik endale veidi rohkem vettpidavad kaaned ja kummi, mis kogu kupatust koos hoiaks.