Rohelille disaini uued prossid

Uued prossid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.com/rohelilledisain

Taaskasuta, sest iga lible leob!

Siil udus

Juba ammu ammu ennemuistsel aal, toksisin viltimisnõelaga SA Erametsakeskusele valmis maskoti, kelleks oli siil nimega Meede. See ennemuistne aeg oli enne iga-aastast maamessi.

Pilt SA Erametsakeskuse facebooki lehelt (https://www.facebook.com/erametsakeskus/photos/a.951433478277735.1073741828.947469958674087/1003064366447979/?type=3&theater)

Minu tehtud on siil, aga egas ta siis paljalt maamessil poosetada saanud, pidi ikka riided selga panema :) Kõige raskem osa selle siili juures on leida kogu Tartu linna pealt kangast, millest okkaid teha. Küll polnud värv õige, küll olid okkad liiga lühikesed. Vaatasin isegi juba dekoratiivpatjasid, et neid katki lõigata, aga ka need ei olnud õige okka tekstuuriga. Lõpuks leidsin kangadžunglist täpselt selle õige, aga no kuulge, kui kanga meeter on 64euri, siis ei osta ma seda juba nimme, arvestades mujal kangapoodides olevaid hindasid. Olin tegelikult okkad juba enne abakhanist ära ostnud, kuid nende juurs mind midagi häiris, sellepärast käisin uusi otsimas. Pärast tulutuid otsinguid naasin ikkagi algse materjali juurde ning töötlesin karva veidi ja olidki siilile Kalevipoja poolt antud kasukas olemas. 
Loomulikult suutsin siili teha enda koera nägu, nagu ka viimasel ajal koolitööna tehtud nukud olen suutnud enda nägu teha. Aga see pidigi nii tulema, sest vaadates koolis ka teiste Waldorfnukke, siis kõik olid enda omaniku väiksed koopiad. Kellel üks käsi pikem kui teine, kellel üks silm kõrgemal kui teine. 
Siili juures jääb ikka mu lemmikuks tema naba, mille üle küll mõned naersid, kuid igal õigel imetajal peab naba ikkagi olemas olema :) Lõpuks kukkus siil nii armas välja, et veidi oli kahju isegi ära anda, kuid mis seal ikka, las esindab Erametsakeskust.

Jõulud

Kunagi ammu ammu seitsme maa ja mere taga tegin vennale jõuludeks kindad. Kuna jätsin kingituse tegemise nagu ikka viimasele minutile, siis pöidlaid ei jõudnud külge kududa. Panin niisama pakki ja lubasin hiljem lõpetada. Kui aga kingid avati ja mu tädipoeg vennalt kindaid proovida küsis, selgus, et olin poole ööni kududes kohemata kaks parema käe kinnast teinud. Ikka juhtub :) See kõik juhtus kaks aastat tagasi. Võtsin siis sellel aastal ennast kokku ja tegin kindad valmis.

Kui peale parema käe pöidlaaugu sulgemist vend neid kätte proovis olid tema sõnad järgmised: "Issand mis hiiglaslikud labad need on?" pani kindad kätte "Veidi vist väiksed" :) Aga jah valmis nad lõpuks said.
Päkapikku mängides ja jõulukingitusi pakkides ei saanud lihtsalt ilma pildistamata empsi tehtud kindaid paberi sisse peita enne, kui olin neist pildi teinud.

Kindad kudus emps tädile, kuna tall on mega väiksed käed, poest peab laste osakonnast kindaid ostma, siis need kindad nägid välja nagu päkapiku omad.
Lisaks sai kingikotti meisterdatud veel poekotte, need siis Kalle empsile ja õdedele.

Kotid on tehtud kileriidest, mis Abakhanis allahinnatud oli. Kangas on ilus, kuid niiiii halb oli õmmelda, kuna see libises talla all nagu auto kiilasjääl. Aga valmis nad said ja rahul oldi.
Töö juures tegime see aasta loosipakid, kus kingitus pidi olema mittematerjaalne või ise tehtud. Mulle see teine variant sobis paremini ja nii tegingi kingituseks poekoti ja helkuri, mis mõlemad on väga praktilised kingitused.

Kuna minu loosipaki sai meie loomasõprade ringi õpetaja, siis kangas, mille Sõbralt Sõbrale poest leidsin, sobis ideaalselt.

Kinkepaki meisterdasin paberibloki kaantest...Räpina paberivabriku paberi omast ja see kukkus minu meelest kõige paremini välja.

Ilusaid pühi ja head uut!

Kõlavöö

Vööde ja paelade tunnis tegin kolmapäeval esimest korda kõlavööd. Minu jaoks on see terve elu tundunud raketiteadus, kuid samas ei ole ma kunagi uurinud, kuidas see käib. Et kõlavöö tegemist hõlbustada, pidime kodus valmis meisterdama pöörlatega kronsteini. Selleks kasutasin nurgalippi, varrast, spinningu pöörlaid, akutrelli.

 See vidin hõlbustab kõlavöö kudumist, kuna lõngad ei lähe sõlme. Sellega kaasneb ka asjaolu, et vöö hakkab kujunema alla otsa, mitte üles, nagu siis, kui pöörlaid ei kasuta. Lisaks pöörlatele sai kodus tehtud ka kõlad ise. Kuna ma ei olnud kindel, kas tahan kunagi elus veel sellist jubedat asja teha :) ja tellimisega oleks aega läinud, siis tegin kodus olevatest vahenditest kõlad. Nende tegemiseks kasutasin vana kaubamaja partnerkaarti, mille järgi sain mõõdud, mapi kaasi ja augurauda.

Ja siis tuligi vöö kudumisega koolis pihta hakata.  Alguses ei saanud kohe mitte midagi aru, kuid kui järgmise kudumise pidi ise juba üles panema, siis hakkas midagi koitma ja sai täitsa hästi hakkama.

Mulle täitsa meeldis see kudumine, kuid kui juba keerulisem muster tuli, siis enam ei meeldinud :) Lihtsalt pidi rohkem asju tähele panema ja selle taha jäi ka vöö kaunidus. Nimelt kui kõlavööd terve päev kududa, siis on nii vaimne kui füüsiline väsimus garanteeritud. Eriti siis, kui seda esimest korda teed, sest mõelda on päris palju vaja.

Koduseks ülesandeks jäi kududa 6 erinevat kõlavöö tööproovi ja lisaks 2,5m pikkune vöö. Vöö kudumise jaoks oli vaja ka piiritsat. Nu tegelt kui ei tahnud, siis oleks saanud joonlauaga ka hakkama, aga piiritsaga oli mugavam. Seega tahtsime tellida grupiga hunniku piiritsaid. Kirjutasin facebookis Sujuri onule ning sain kohe kiire vastuse ja et ta on kohe järgmine päev Räpinas kohapeal olemas ning saaksime kauba kohe kätte. Õnneks või kahjuks mind koolis too päev ei olnud, kuid Reet tegi mulle väga head müügitööd ja 3 piiritsa asemel sain õhtul kätte veel vöömõõga ja suure haaknõela. Neid üle andes suutis ta mulle veel vöökudumise raami ja mingi jublaka, mis vöö külge käib pähe määrida :) Nu mis siis ikka, eks ka neid läheb vaja, järgmine kord kui kooli lähen saan nood kätte.

Lisaks vööde ja paelade tunnile oli meil vahepeal ka materjaliõpetuse tund, mille tulemusena pidime koostama erinevate kangaste näidised. Kuna mulle mapistada asju ei meeldi, siis lahendasin selle niimoodi.

Siia lisandub veel kangaid ja tundub, et pean suuremad rõngad muretsema. Eile mõtlesin, et miks mul sõrmed valutavad. Sain lõpuks aru, et olin sik-sak kääridega liiga palju lõiganud ja kuna need käivad mul väga raskesti, siis olin ühe sõrme valusaks lõiganud. Ikka juhtub.

Kaltsunukk ilma nõela pistmata

Tootearenduse tunnis tegime eile kaltsunukku, mille juures ei tohtinud kasutada nõela. Nukk tuli teha valmis kanga, nööri ja sõlmede abil. Selle nuku tegemise juhendi andis õpetaja meile ette, kuid täna pidime sellest uue toote arendama.

Minu uueks tooteks oli meduus, kellel on kaheksajala kombitsad :) tegelikult olin ma enda arust mega kaval ja võtsin kombitsate jaoks täpilise kanga, nagu oleksid iminapad kombitsatel. Kuid kui olin meduusi valmis teinud, siis lõi lambike põlema, et kaheksajalal on ju kombitsatel iminapad -.- Nii lõikasin kombitsad peenemateks ning punusin patsid.

Lisaks kaltsunukule proovisime ka erinevaid Jaapanist pärit kangasse pakkimise tehnikaid - FUROSHIKI.

 Proovisime koolis sama tehnikaga ka kottide sidumist, kuid kuna need olid tühjad, siis pildile jäid nagu tühjad kotid, mis ei seisnud püsti. Kottidest meeldis mulle väga üks selline, mida õpetaja nimetas seenelkäimise kotiks :) Nimelt tegime sellise koti, kuhu saaks panna seeni, kui korv täis saab. Tavaliselt kasutame selleks empsi pusa :) aga nüüd saame siis sallist koti teha. Väga kasulik õppetus. Kott nägi välja peaaegu nagu all oleval juhendil Katakake Fukuro kott, aga väljaulatuvad otsad sai sisse poole keeratud ja seega seisavad seened kindlamini kotis.

 http://en.bentoandco.com/pages/all-about-furoshiki

Taaskasutus

Nagu eelmises postituses mainisin, siis olen viimasel ajal leidnud teise ringi poodidest palju ilusaid asju. Ja eile juhtus see jälle!!! Kõige õnnelikum olen õmblusmasina üle, mis vb ei õmblegi :) aga see-eest on meeeega ilus ja maksis ainult 8 euri, seega võin ma selle niisama riiuli peale ka seisma panna.

Kui hooratast keerata siis õmbleb küll, aga mingid jupid on puudu. Eks viin ta meie õmblusmasina onu juurde ja siis saab teada, mis tulevik toob. Jah selle onu nimi on Onu Õmblusmasinaparandaja :) Kuna hinda ei olnud poes selle iluduse peale pandud, siis küsisin müüalt ning ootasin, et vastuseks tuleb 45 euri miinimum, aga õnneks oli ainult 8 euuuriiiiiii!!! Jeiiii!!!
Lisaks õmblusmasinale leidsin veel igasuguseid kangaid. Pooled puuvillased, teised puhas polüester. Mina kui tekstiilitöö õpilane ning ülikoolis bioloogia eriala lõpetanu, ei peaks küll polüestrit armastama, kuid nii roheline ma veel ei ole.

Kõige ülemine jänkudega kangas on tegelikult väike padjapüür. Mõtlesin, et sellest saaks laheda poekoti teha või siis kasutada millegi muu kaunistamiseks. Kahest kangast kavatsen endale pluusid teha (all vasakus nurgas musta põhjaga kangas ning keskel paremal valge põhjaga täpiline kangas). Need mõlemad ongi ühed polüestrid, kuid kangad langesid nii ilusti, et ma kohe nägin neid õhuliste pluusidena, mitte kangatükkidena. Kangas all paremas nurgas tekitas minus kahtlust, kas võtta või jätta, kuid kuna kohe see riiulilt silma jäi, siis pidin ikka võtma, kuna botaaniku silm nägi kangal kohe Berberis vulgarise marju, ehk hariliku kukerpuu marju ehk siis kaugemale mõeldes barbarissi komme :) Seda kangast kasutan arvatavasti iseseisva praktika lapitöös. Aga eks aeg näitab.