Unenäopüüdja

Kuna toa ümbertõstmisega jäi voodi kohal olev sein veidi tühjaks, siis tegin sinna kaunistuseks unenäopüüdja. Rõngaks kasutasin vana lambi küljes olnud rõngast, millel rippusid kaunil nõukaajal kristallid. Ülejäänud lambist olin Räpinas õppides teinud ühe heegeldamise töö, millega ise küll väga rahule ei jäänud, aga laest alla ka ei ole võtnud :)

 Rõnga katsin esmalt pitsiribaga. Seejärel lisasin keskele heegeldatud liniku, mille õmblesin äärtest rõnga küljes olevale pitsile. Kuna see linik ei olnud uhke mustriga, siis lisasin keskele väikema. Ääre külge ripusasin erinevad kangajäägid, pitsijäägid, pärliketid ning üles äärde lisaks veel pitsidest roosid ja lipsukese, mis on kujunenud justkui minu firmamärgiks.

Shabby chic taaskasutus

Peale Rohelille disaini tegemiste ja kooli lõpetamise, olen vahepeal midagi ka endale nokerdanud. Tegemist on nö shabby chic stiilis asjadega ehk eesti keeles roosamanna stiil :) aga see ju minu stiil tegelikult ongi. Kõik asjad on ühel või teisel moel taaskasutatud.

Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.

Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.

Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.

Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)

Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.

Lupinus polyphyllus lõng ja kääripesa

Kuna taimed vohavad praeguse ilmaga nii mis kole, siis tuleb neid natuke piirata ja nendega lõnga värvida :)

Nii piirasingi natuke aega tagasi raiesmikul kasvavaid lupiine. Viskasin värvivette ka paar puuvillase kanga tükki. Tumedam on lehtedega värvitud ja heledam õitega. Samamoodi ka lõngade puhul, kus kõige rohelisem on vaskvitrioliga peitsitud ja lehtedega värvitud lõng, heledam roheline maarjajääga peitsitud ja lehtedega värvitud. Kõige heledam lõng sai ka maarjajääga peitsitud, aga õitega värvitud. Kuigi pildi pealt ei tule selle toon väga välja, siis tegelikult on see täitsa olemas :) Väga positiivselt olin üllatunud lupiini lehtedega ja vasega peitsitud lõnga värvis, kuna see tuli kohe vääääga ilus. Selline mõnus veidi kollakas roheline.
Selle nädalavahetusel värvisin veel, kuid ei ole vihtidest keraks kerida veel jõudnud. Lisaks jäid mõned vihid maale veel kuivama.

Lisaks lõnga värvimisele valmis koolitööna ka vilditud kääride kott. Ülesandeks oli šablooni järgi viltimine...pigem šablooni ümber vilitimine. Esialgseks plaaniks oli issile saunamüts teha, aga nagu vanasõna ütled, siis ajab suur tükk suu lõhki ja nii ka minul. Nimelt meenutas lõpptulemus pigem halli suurte aukudega juustu kui saunamütsi. Tollel päeval ei tahtnud mul väga midagi välja tulla, seega lõpuks loobusin.

Aga siis ühel reede õhtul, kui normaalsed noored väljas pidutsemas käivad, tuli minul peale ilge tuhin soojas vees seepi lahustada ja villa nühkima hakata :) Seekord hallitusjuustu ma ei viltinud ning tegin hoopis oma õmbluskääridele koti. Voodri ja klapi jaoks tuhnisin kõik kangavarud läbi (neid on liigagi palju) ja no ei sobinud mitte miski selle imeliku rohekashalli villaga peale pohladega kardinakanga, mille olin kunagi Sõbralt sõbrale poest ostnud, et iseseisva praktika lapitööd teha. Kuna kangas ise on veidi retro, siis retrosuse lisamiseks kaunistasin klapi ääre sik-sak paelaga ning ka kinnituseks sai otsitud vanem kui 20-aastane nööp. Ise kutsun seda retro kääripesaks, kuigi meenutab mulle veidi punase ninaga sammalhabet :) Aga käärid saavad mõnusalt kotis passida ning vajadusel ka mõne väiksema sõbra kampa võtta.