Unenäopüüdja

Kuna toa ümbertõstmisega jäi voodi kohal olev sein veidi tühjaks, siis tegin sinna kaunistuseks unenäopüüdja. Rõngaks kasutasin vana lambi küljes olnud rõngast, millel rippusid kaunil nõukaajal kristallid. Ülejäänud lambist olin Räpinas õppides teinud ühe heegeldamise töö, millega ise küll väga rahule ei jäänud, aga laest alla ka ei ole võtnud :)

 Rõnga katsin esmalt pitsiribaga. Seejärel lisasin keskele heegeldatud liniku, mille õmblesin äärtest rõnga küljes olevale pitsile. Kuna see linik ei olnud uhke mustriga, siis lisasin keskele väikema. Ääre külge ripusasin erinevad kangajäägid, pitsijäägid, pärliketid ning üles äärde lisaks veel pitsidest roosid ja lipsukese, mis on kujunenud justkui minu firmamärgiks.

Project bags ehk pooleli olevate tööde kotid

Viimasel ajal ei suuda ma käsitöö valdkonnas ettevõetud töid kuidagi moodi lõpetada. Teen pool valmis ja siis kannatus katkeb, kell on sada öösel või kõht läheb tühjaks jne jne. Kuid vaadates Youtubest TheCraftyGemini 2018 Organizer of the Month Club projekti tutvustust, hakkas suu vett jooksma, kuid osavõtutasu käsi maksma ei tõusnud, sest suudan ju ise ka välja mõelda, kui kotti pildi pealt näen...egas nii mugavaks ka minna ei saa, et lõiked hõbekandikul sinuni tuuakse.
Käisin mitu päeva kesklinna poodides otsimas läbipaistvat vinüüli, mitte vinüülplaate, vaid seda kilet, mida kotile esiküljele õmmelda, et poolikud tööd ikka nähtavad oleksid ja südametunnistust näpistaksid. Ei leidnud. Lootsin, et Koduextras on rullina lauakatete juures, kuid ei midagi. Kuna kottide õmblemiseks tähtaega ei olenud, siis ei viitsinud ka Lõunakeskusesse sõita, kuna seal ma olin kindlasti vakstute osakonnas seda kunagi näinud.

 

Lõpuks läksin pööningule ja lõikasin liiga pika jalanõudehoidiku küljest paar taskut ära. Taustaks kasutasin voodilina ja sangaks pitsijääke. Full taaskasutus...v.a lukk. Kuna jalanõudehoidikut rohkem rappida ei tahtnud, siis tegin ainult kaks kotti, mõõtmetega umbes 45x30 cm. Mõtlesin, et teen igale pooleli olevale tööle koti, et näeksin, kui palju neid on, aga naer tuli peale, sest peksin kümneid kotte vorpima :)

Käsitäävahendite taaskasutuslaat vol.2

Käsitöövahendite taaskasutuslaat tuleb taas. Seekord 25.novembril tähistamaks üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat. Laadale saavad huvilised tulla kauplema või teistega vahetama oma üleliigseid käsitöövahendeid. Lisaks on võimalus tuua nööbimajja elama kodus tülikaks muutunud nööpe, et aidata kaasa loodusmaja õpilaste loovuse arendamisele.

NB! Tegu pole valmistoodangu müügiga, vaid ülejäänud tarvikute teisele ringile saatmisega.
Et tekiks võimalus ka ise laadal ringi liikuda, võta kaasa hea sõber, kes saab samal ajal sinu vahenditega kaupleb.

Laada külastajatele on osalus tasuta, kuid kauplemispinna kasutamise tasu on 3€, millega annate abikäe loodusmaja loomatoa elanike heaolu tagamiseks.

Rohkem infot ja müügikoha registreerimiseks võta ühendust pilleriin.parnsalu@teec.ee lisaks saab ennast üritusega kursis hoida Tartu loodusmaja looduse ja loovuse huviringi facebooki lehel.

Taaskasuta, sest iga lible loeb ja tule laadale!!

Rohelille disaini üleõlakotid

Kassikäpp (A1)

Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 123 cm.

Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.

Mõõtmed: 30x18,5 cm
Hind: 23 eur

Kassikäpp (A2)

Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 110 cm.

Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.
Mõõtmed: 29x18 cm
Hind: 23 eur

Lubikas (B1)

Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Tegu on 100 % puuvillase kotiga. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 125 cm, minimaalne 66 cm.

Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)
Hind: 24 eur

Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/ 

Taaskasuta, sest iga lible loeb! 

Rohelille disaini seljakotid

 
Lillehaldja kott (C1)

Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur

Lillehaldja kott (C2)

Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur

Kukemagun (C3)

Kott kukemagun on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatu materjale, seega võib kotti julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Kotil olev lill on eemaldatav ning kasutatav prossina.

Koti mõõtmed: 39x39 cm
Hind: 19 eur

 
Roosa ristik (C4)

Seljakott Roosa ristik on iga väikse ja ka suure printsessi satsiline unistus. Koti pealmine osa on 100% polüester ning selle õmblemiseks kasutatud kangad olid oma eelmises elus kardinad. Vooder seevastu on 100% puuvillane.

Mõõtmed: 33,5x28 cm
Hind:19 eur

Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/ 

Taaskasuta, sest iga lible loeb! 

Shabby chic taaskasutus

Peale Rohelille disaini tegemiste ja kooli lõpetamise, olen vahepeal midagi ka endale nokerdanud. Tegemist on nö shabby chic stiilis asjadega ehk eesti keeles roosamanna stiil :) aga see ju minu stiil tegelikult ongi. Kõik asjad on ühel või teisel moel taaskasutatud.

Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.

Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.

Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.

Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)

Jalgadega nõelapadi

Armas lõputöö, olen sinu tegemisel patustanud :) Jep, selline siis ma olen, aga eks kõik, kes kunagi lõputööd on teinud teavad, et kõik muu on sada miljon korda huvitavam ja parem kui lõputöö. Nii ka see jalgadega nõelapadi. Nägin youtubes videot, kus selle tegemist õpetati ja näpud hakkasid nii kole kibedasti sügelema, et pidin selle asja ette võtma. Kui aus olla, siis on nõelapadi juba pea poolteist kuud valmis olnud, seega õppepuhkust ma selle tegemisega sisustanud ei ole...sellest süüst olen puhas.

Tegelikult kasutati videos olnud õpetuses kusagilt ostetud kõik osad ühes DIY pakki. Kuna mul seda kusagilt saada ei olnud ja õpetused mulle väga ei meeldi...mis on irooniline, kuna olen õpetaja :), siis tegin ise. Et mõõtmed enam-vähem õiged saaksid, panin video pausi peale just siis, kui kangatükk oli lõikematil ning sain nii mõõdud välja lugeda. Jah, tunnistan, et see on minu kui käsitöölise poolt väga alatu tegu, et ei toeta teisi käsitöölisi, aga mingist käsitöö oskuse tasemest ei tõusnud mu käsi enam selliseid kõik ühes komplekte kasutama.

NB! Pilt ei ole mõõtkavas!

Vaja läheb:

• kangajääke
• tugevnduskangast (tugevam puuvillane kangas)
• 2 nööpi
• vilt
• vatiini
• porolooni
• lõike tegemiseks paberit
• kõvemat pappi või vineeri
• naasklit, liimipüstolit, pva
• märkimisvahendit
• joonlauda
• sirklit vm ringi joonistamise abivahendit
• jalgu (niidirullid, kapinupud, nööbid jne, arv omal soovil)
• niiti, nõela, kääre, õmblusmasinat jm õmblemisvahendeid

1. Lõika lõike järgi välja 13 tugevnduskanga tükki. Joonista nende pahemale küljele lõikel olevad jooned, nii on pärast kergem kokku õmmelda ning tulemus tuleb korrektsem.
2. Lõika samasugused tükid välja kangajääkidest. Kuna tükid ei ole suured, siis on võimalus mitte raisata uut ilusat kangatükki, vaid lahti saada kangajääkidest.
3. Pane kanga pahem ja tugevnduse parem pool vastamisi ning kinnita nõelaga. Kui kasutad erinevaid kangaribasid, siis laota enne kinnitamist need ringi kujuliselt laua peale, et sättida, mis tükk mille kõrvale käib ning hiljem kahte tükki kokku pannes kirjuta tugevndusele peale järjekorra number, et saaksid kokku õmmeldes sama mustri.

4. JUPID KOKKU. Selleks pane tükkide paremad pooled vastamisi ning õmble mööda joont kokku. NB! Parema tulemuse saamiseks õmble nurk kaarega! Peale kokku õmblemist kõika õmblusvaru tipu poolt väiksemaks.

5. Õmble kõik tükid kokku ning aja mööda alumist joont mütsikesse sisse traagelniit, mida on vaja hiljem, et kogu kupatus põhja alt kinni tõmmata. Seega kasuta tugevamat niiti. Ära muretse, kui ülevalt ei jookse õmblused ilusti kinni ja sinna on jäänud auk. See kaetakse pärast nööbiga.

6. PÕHI. Võta poroloon ning lõika sellest välja 10 cm diameetriga ring. Selle peale lõika muudkui väiksemaks minevaid vatiinikihte. Lõpuks lõika üks õhem kiht vatiini selliste mõõtmetega, et see kataks kogu seda kupatust.

7. Lõika paksemast papist või vineerist (mina kasutasin pildiraamide taga olevat alust) 10 cm diameetriga ring. Kui kavatsed jalad külge kleepida, siis ei ole nende jaoks auke teha vaja...mina vaatasin videost, kuidas teha ja muudkui augustasin, aga lõpuks ikkagi kleepisin liimipüstoliga jalad alla. Liimitavate jalgade puhul on vaja teha auk ainult keskele.
Lõika vildilehest ring, mille diameeter on veidi väiksem kui aluse oma, umbes 8 cm. See hakkab katma nõelapadja all olevat ehituslikku poolt. Kui kasutad jalgadeks kapinuppe, siis tee alusele naaskliga augud, torka läbi kruvid, tee vildi sisse augud jätka punktis 8 ning kinnita jalad kõige lõpus.

 8. Aseta kõigepealt mütsi sisse kõige suurem vatiiniring. See peaks katma ära kogu ülejäänud pehme osa. Seejärel lisa teised vatiinitükid, alustades väikseimast ning lõpetades porolooniga. Säti nii, et esimene tükk kataks teisi. Kõige selle peale pane papist alus ning tõmba müts traagelniidiga ümber aluse kinni. Seo traagelniit tugevalt. Et kangas kindlasti kinni jääks pane selle ääre alla pva-d või kuumaliimi.
9. Kata alumine osa vildiga.
10. OPERATSIOON "KÕHT SISSE!". Selleks võta tugevam niit, pane ühekordselt nõela taha ning torka ülevalt keskelt sisse ja alt läbi aluse keskmisest august välja. Eemalda niit nii, et niidi tagumine ots jääb padja pealt välja ja alumine ots padja alla rippuma. Pane niidi ülemine ots läbi kahe nööbiaugu ning seejärel torka see niit läbi nõelasilma ja torka see jälle padja alumisele poolele nagu ennem.
Nüüd on kaks otsa alumisel poolel. Torka need mõlemad otsad läbi nööpaukude ning tõmba üleval olev nööp alla poole ("Kõht sisse!") ning seo topeltsõlmega kinni.
11. Liimi või keera kruvide otsa jalad. Ja ongi valmis!!!!

Panen siia algse õpetusvideo ka üles, et ei tekiks tunnet, nagu oleksin ise kõik välja mõelnud. Loomulikult kasutasin neid vahendeid, mis kodus oli ja midagi juurde ei ostnud, seega erineb veidi videos olnust, aga nõelapadja funktsioon jääb samaks. Video: Color Wheel Pin Cushion just like a Mini Tuffet 

"Plants got a lot to say, if you take time to listen."

Tuunisin veidi ühte plastmassist pildiraami, mille leidsin uuskasutuskeskusest teiste raamide seltsist. Raam ise maksis ainult kolmkümmend senti, seega ei saanud seda poodi jätta. Algselt nägi see räbal välja, kuid lasin ühe kihi valge mati spreivärviga üle ning vahetasin raamis olnud kurgedega päikeseloojangu pildi vihikukaane lillelise papi vastu ja liimisin sellele tsitaadi.

"I was sittin' here

enjoyin' the company.

Plants got a lot to say,

if you take time to listen. "

Esmalt mõtlesin, et teen sellest raamist hoopis taldiku/kandiku moodi eseme, kuna raami ääred on suhteliselt kõrged, kuid jäin ikka originaal kasutuse juurde pidama.

Lisaks raamile kaunistasin ka eelmises postituses mainitud topsikuid, mis said hommikul pistis-satsid külge ning on nüüd palju rõõmsamad.

Taaskasutatud materjalidest lilleprossid

Remondi ajal sai kõik organzast kardinad, mida enam ei kasutanud, topitud suurde musta prügikotti...võis olla ka tumeroheline. Kuna muud kasutust neile leida ei oskanud, siis vorpisin neist lilleprosse.

Kardinatest tehtud lilleprosside puhul on kasutatud tavalist organzalillede tehnikat...lõikad välja, põletad ääred ära ja paned õied kroonlehtede kihtidest kokku. Südamikuks lisad mõned pärlid või nööbid.

Peale organzaprosside tegin ka veidi uhkemaid roosidega prosse, mille jaoks pidi rohkem kannatust jaguma, kuna roosid koosnevad kümnest pitsi ja kümnest ühevärvilise kanga ringist, mis tuleb pooleks murda ning omavahel kokku õmmelda. Esimene võttis suhteliselt palju aega, aga kui asi käppa sai, läks nagu lepase reega.
Lippeprosse võite endale soetada Tartu loodusmaja pop-up poest (Lille 10).

Enne tööd, uuskasutuskeskusest läbi käies, ootas mind rõõmus avastus, minelt leidsin nõude riiulist mulle vastu vaatamas samasuguse topsi nagu seda oli eelmises postituses kirjeldatud pliiatsitops. Mis veelgi toredam, tema kõrval passis ka valge kuldse äärekaunistusega tops...samade mõõtmete ja kujuga. Kuigi ma olen päris vana ja nagu ikka ütlen, et ühe aasta Nõukogude Liidus elanud :) siis ei ole ma enne selliseid nõukaaja nõude osasid näinud. Kui keegi teab, mis topsikud need on, siis olge head ja öelge mulle ka, siis saan targemaks. Seda, mida nendega peale hakkan, ma veel ei tea, aga arvatavasti saavad samamoodi endale pitsisatsilise rüü selga ja hakkavad kirjutusvahendeid hoidma. Kuna endal ei ole neid vaja, siis kel soovi, adke teada.

Pliiatsitops ja naasklihoidja

Juba ammu piinab mind töö juures mõte ilusast pliiatsitopsist, kuna praegune suure niidirulli tagurpidi pööratud sisu ei taha kuidagi püsti seista. Seega asusin otsingutele ja töölt koju minnes põikasin, uuskasutuskeskusest läbi, nagu see mul juba traditsiooniks on saanud, sest bussipeatus asub täpselt selle ees. Leidsin 30-sendise keraamilise topsi, mille endale kojusõiduks bussi kaaslaseks ostsin.

Kuna olen pisti- ja satsiinimene, siis lisasin topsi ülemisse äärde valge pitsi ning lipsukese. Peale vaadates tundus kuidagi "tavaline" ja riputasin ühe kristalli ka veel külge. Tulemusega olen rahul umbes 342%, homme saab tops omale uue kodu ja enam ma ei peagi iga kord pliiatsitopsi püsti tõstma kui seda kasutan.
Teine praktiline ja minu jaoks väga vajalik meisterdus, mille viimati tegin, on naasklihoidja.

Pitside alla on peidetud šampusepudeli kork. Nägin sellist lahendust kusagil internetis ja kuna naaskel on alailma kadunud, siis sellise romantilise hoidjaga saab selle kenasti laua peale seisma panna, ilma et see kuhugi ära kaoks.

Roosad jänkupadjad

Tööle minnes jääb minu tee peale Võru tn kaltsukate allee, kus oli akna peal vääääga pikka aega kolm velvetist kardinat. Sel nädalal päästsin nad sealt akna pealt ja õmblesin neist roosad jänkupadjad.

Haarasin akna pealt kardinad ja hakkasin hinda otsima...üks euro tükk, mulle sobib. Miks nii odavad? Kuna tegu oli kardinatega, siis olid neile pleekinud peale heledama triibud, need kohad mis voltidega on rohkem päikesele kätte saadavad. Aga kuna tervet kangast nagunii kasutada ei soovinud, siis ei lasnud ennast sellest heidutada.

Jänkupadi sai endale nööpidest liikuvad silmad. Nelja auguga nööbi peale õmblesin kannaga nööbid ja nüüd saab jänkupadi vaadata just sinna suunda, kuhu silmi pöörata.
Kuna kodus vedeles vaid kaks üleliigset patja, siis sai jänkusid ka ainult kaks tükki tehtud.

Patjade mõõtmed on 35x35 cm + kõrvad, jalad ja saba. Mõlemad padjad lähevad müüki homme (3.dets) loodusmajas toimuvale heategevuslikule laadale.

Heategevuslik jõululaat

Juba kuuendat korda toimub Tartu loodusmajas heategevuslik jõululaat, kus ka sellel aastal kogume raha loomatoa elanike toidu ja ravimite jaoks. Isetehtud asju müüvad loodusmaja õpilased ja õpetajad. Tänavuse laada teema on mänguasjad, kuid laadalt võib leida ka jõuluehteid, midagi hamba alla või kaela riputamiseks. Lisaks laadale on avatud kogu loodusmaja ja külastada saab nii meie loomatuba ja selle armsaid elukaid kui ka erinevaid töötubasid ja kahte kohvikut.
Laat toimub juba sellel laupäeval, 3.detsembril kell 11:00-15:00 Lille 10.

 Minu poolt lähevad loodusmaja töötajate müügilauale mõned nukkude tekid ja padjad nind vanadest kardinatest õmmeldud seelikud. Lisaks mänguasjadega kaunistatud purgid ning looduse ja loovuse ringi õpilaste meisterdtud võtmehoidjad.
Müügil olevate toodete juures on suuresti kasutatud taaskasutatud materjale, mille eest suur tänu kõikidele käsitöövahendite taaskasutuslaada annteajatele, tänu kellele saame materjalidele uue elu anda.

Käsitöövahendite taaskasutuslaat

Ja jälle üks reklaami postitus :) Tegelikult pole ammu saanud käsitööd teha, sest remont on olnud, aga nüüd on lõpuks jõudnud kätte see päev, kui saab asju hakata tagasi kolima...hallelujahhh :) Kui aus olla, siis väga halleluuujahhhh see ei ole, sest kogu kraam ei taha kuidagi moodi kuhugi tagasi mahtuda. Seoses remondiga olen saanud nii palju käsitööd teha, kui kappe lihvida ja värvida, aga sellest kunagi hiljem. Nagu alguses mainisin, siis jälle reklaam, aga kuna reklaamin enda tegevusi, siis pole hullu.

19.novembril on Tartu loodusmajas tulemas tore üritus, kuhu saate tulla kauplema või vahetama teistega oma üleliigseid käsitöövahendeid. NB! Tegu pole valmistoodangu müügiga, vaid ülejäänud tarvikute teisele ringile saatmisega. Et tekiks võimalus ka ise laadal ringi liikuda, võta kaasa hea sõber, kes saab samal ajal sinu vahenditega kaupleb. Rohkem infot ja müügikoha registreerimiseks võta ühendust pilleriin.parnsalu@teec.ee

 

Tulge siis kõik kohale, kes vähegi saavad, nii kauplema kui ka niisama uudistama!!