Junk journal: head mõtted & tsitaadid

Järjekordne junk journal...seekord kasutasin koostamiseks vanu papist mappe. Idee mappide kasutamiseks sain videost, mille võite leida Jogglesdotcom kanalilt, kus on kenasti seletatud, mida tegema peab ja mis vahendeid kasutada.

Kaas on tehtud joonistusploki tagumisest papist ning kaunistatud decoupage tehnikas, kasutades kiilimotiiviga salvrätikut. Kaaned on nii eest kui tagant samasuguse pildiga, kuid esikaanele on lisatud rohelist  broderiipitsi, millest on läbi põimitud pruun atlaspael ning alla äärde lisasin ka linase pitsi, mida kasutasin ka lehtede kaunistamisel.

Õpetusvideost võib näha, et kaustade omavahel ühendamisel ei kasutata tavapärast niidi ja nõelaga köitmist, vaid need liimitakse peale voltimist omavahel kokku. Kuna kasutasin sellist viisi esimest korda, siis ei näinud see väljast poolt just kõige kaunim välja, kuna minu mapid olid paksemast paberist kui videos, siis nende sirge murdmine ei olnud kõige lihtsamate killast. Sellest tulenevalt ka veidi ebaühtlane raamatuselg. Kuid nagu käsitöölised ütlevad: "Seal, kus defekt, tee temast efekt!", siis katsin raamatuselja halli villase kangaga ning veel suurema efekti andmiseks lisasin selja üles äärde öösi, mille külge kinnitasin haaknõelaga ripatsi.

Nagu mainisin, siis minu kaustad olid päris paksust paberist...õigem oleks öelda pigem papist tehtud, siis tulid ka junk journalis olevad lehed veelgi paksemad, kuna köitmiseks tuli kaks lehte omavahel kokku kleepida. Sisemuse kaunistamisel kasutasin vana saksa keelset zooloogia raamatut, mille kunagi aastaid tagasi taaskasutuskeskusest viiekümne sendi eesti just katkilõikamise eesmärgil ostsin. Ainuke mure selle kasutamisel on see, et lehed on vanadusest juba hapraks muutunud ning mõnikord rebeneb paber liimi peale kandes. Lisasin veel mõned perfokaardid ning ka kaane peal kasutatud salvrätikut, kuna mõlemale kaanele kiili saamiseks pidi seda suhteliselt raiskavalt lõikama, siis kasutasin jäägid sees pool ära. Ja loomulikult lisasin ka kaanel olnud linast pitsi. Tegelikult on sees rohkem lagedamaid lehekülgi kui praegu tundub, aga peaaegu tühjadest lehtedest ma pilte tegma ei hakanud :)

Miks selline pealkiri? Seda sellepärast, et nagu mainisin on lehtede paksuse tõttu raamatus neid suhteliselt vähe ja samas ei ole ka mõõtmed väga suured...nii umbes 16 x 10 cm (ei mõõtnud üle, ütlesin umbestäpselt), siis saab seda kasutada heade mõtete või tsitaatide kirja panekuks. Homme läheb raamat arvatavasti kingipakki, aga kui ei lähe, siis leian ise kasutuse.

Junk journali lainel

Sattusin mõnda aega tagasi youtube-s ScrappinHappyxo Crafts kanali peale ja suu hakkas kohe vett jooksma, kui nägin neid kauneid pitse ja satse. Lisaks ajas väga kadedaks ka Austraalia kaltsukate leiud, mida kanalil vahetevehel kajastatakse, kuna Eesti kaltuskates on pitsist linikud või kardinad sageli suhteliselt kallid ja ribapitsi olen leidnud üliharva...kui mõtlema hakata, siis vist ainult Uuskasutuskeskusest. Ühesõnaga, kadedusest läks nägu veidi lillamaks :)

Aga, miks ma hakkasin ScrappinHappyxo Crafts kanalist rääkima oli sellepärast, et selle omanik teeb ka junk journaleid....ei teagi kuidas neid eesti keeles nimetama peaks...prügi ajakirjad? prügi päevikud? jäätmeraamatud? :) Kui keegi teab, siis andke mulle ka teada, kuid edaspidi kasutan siis inglise keelset väljendit - junk journal.
Selline nimi on tulnud otseselt sellest, millist materjali nende tegemiseks kasutatakse - prügi...ilusamini öeldult alles või üle jäänud käsitöövahendeid ja muid majapidamistarbeid. Kuid sageli kasutavad palju ka täiesti uusi käsitööpabereid ja kaunistusi, mida mina olen proovinud vältida, pigem kasutan vaid väikeste kaunistuste näol.

Ütlen kohe ausalt ära, et junk journaleid teha mulle väga meeldib, kuid nende kasutamisega on raskusi, kuna kardan, et ei suuda sama ilusasti neid seest täita, kui väljast välja näevad. Seega ei ole praegu valminud raamatuid veel väga kasutatud, kuid proovin ennast kokku võtta ja neid mitte seisma jätta.

Junk journalite tegemiseks on väga palju erinevaid viise. Selle fotoalbum junk journali tegin vanast saksa-vene sõnaraamatust. Algselt vaatasin sisse ja tundus nagu oleks prantuse-vene sõnaraamat ja haarasin kohe prantsuse teemalise salvrätiku kaunistamiseks, kuid pärast, lehti kokku kleepides tuli välja, et on ikka saksa-vene sõnaraamat. Muidugi on kaane peal kirjas ja kuigi ma olen kuus aastat koolis vene keelt õppinud, siis tuhkagi ma aru sain :)

Kui ma ei eksi, siis väljalaske aasta oli 1965. Raamat seisis selles hunnikus, mille tahtsin ära uuskasutuskeskusesse viia, kuid tema välimus oli mõnusalt kulunud ja plekiline, siis mõtlesin, et annan talle ise uue elu. Selle junk journali puhul ei olnud vaja väga palju teha. Kõigepealt katsin decoupage tehnikaga kaaned salvrätikuga, lisasin ümber raamatu pitsi, esikaanele kaunistuse ning liimisin raamatu kaante siseküljele Räpina paberivabriku taaskasutuspaberi.

Kuna tegu oli sõnaraamatuga, siis olid lehed väga õhukesed ning nende tugevndamiseks liimisin umbestäpselt 3-5 lehte omavahel kokku...selleks kulus terve suur liimipulk, kuid tulemus oli tunduvalt parem kui enne. Ligi 500 leheküljest jäi järgi umbes 100 ehk kui igale lehele panna üks pilt, siis mahutab album umbes 100+ pilti. Lehtede kokku kleepimisel mängis oma osa ka raamatu iseloom. Nimelt oli mõnele poole lisa märkusi juurde kirjutatud või midagi alla joonitud, need kohad proovisin jätta pealmistele lehekülgedele, et albumile isikupära juurde anda.

Albumi sisemuse kaunistamise poole pealt proovisin jääda võimalikult tagasihoidlikuks, et esiplaanil oleksid pigem fotod, mille jaoks see junk journal loodud saigi. Kasutada kavaten ise volditud fotonurkasid, kuna nendega saab kenasti kujunduslikku efekti juurde anda.

Hetkel on lehed veel tühjad, kuid eks ka need kunagi täis saavad...võib-olla. NB! Pildil on suvaline tädi :)
Kuna junk journalid on hetkel mu uus vaimustus, siis tuleb nende kohaseid postitusi veel.