esmaspäev, 25. mai 2015

Ekskursioonide aeg

Olen viimase nädala jooksul käinud pea üle päeva mõnel ekskursioonil, enamus neist on seotud väikse praktikaga, kuid on ka nö vabatahtlikke. Igal aastal sõidetakse empsi töö juures kuhugi ühe päevasele reisile. See aasta viis tee lõunasse, Lätti.
Põhja-Läti ja Cesise linn 23.mai 2015
Reis algas nagu alati Vanemuise alumisest parkalast, kust peale meie läks veel mega palju inimesi igale poole, sest umbes 6:45 sinna jõudes oli parklas 4 bussi + 2 mikrobussi. Meie buss pidi teise rea moodustama :)
Kui olime bussi peale saanud, siis suundusime Cesise poole. Enne seda tegime peatuse Unguri mõisas (Ungurmuiza), mille omapäraks oli selle ehitusmaterjal ning baroksed seinamaalid. Nimelt on see ehitatud puidust ning tänapäevani säilinud. Sisedekoor oli kaunistatud seinamaalidega, mis omal ajal võisid väga uhked välja näha ning mis taastamise käigus on alles jäetud.
Nagu kõiki mõisaid, mis Venemaa vallutatud aladel on olnud, on ka see mõis olnud riigistatud ning selles on olnud ka kool ja kõik muud võimalikud asjad, mis mõisates tookord olid.
Minu üheks lemmikuks osaks peale teemaja, mis eelmisel pildil all paremas nurgas lamba asemel on, oli ekstra lastele ehitatud mängumajake. Ja lisaks sellele oli mõisas ka mänguasjade rändnäitus, kus kõik eksponaadid olid paigutatud vanade kohvrite sisse.
Liikusime edasi Cesise poole...
 ...kus külastasime kõigepealt Cesise kindluslossi ja selle varemeid. Grupp jaotati vastavalt keeleoskusele kaheks: inglise ja vene keelest aru panimõmmijate vahel ja kuna mina vene keelt väga njee panimõmmi, siis olin inglise keelses grupis. Miks ma sellest üldse räägin, nimelt oli onu, kes meile giidiks tuli väga põhjalik ja rolli sisseelanud ning tema inglise keele oskus oli suurepärane. Lisaks veel vastava ajastu riided. Enne kindluslossi ekskursioonile minekut oli tal ekskursioon uues lossi osas ning seljas tolle ajastu riided ning kuna venekeelne grupp läks juba liikvele, siis ütlesime, et pole vaja riideid vahetada, aga tema jäi endale kindlaks ja pani siiski õige ajastu riided selga. Tagantjärgi mõeldes oleksid uhked mõisahärra riided tõesti imelikult sealses keskkonnas mõjunud :)
Nii, tegelt käisime veel kahel liivakivi paljandil, aga kuna varsti tuleb paljandeid minu külastamispagasisse juurde, siis teen nendest eraldi postituse.


kolmapäev, 20. mai 2015

Mull, mull, mull, mull väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?

Võtsin kunagi ammu osa Isetegija.net aastaprojekt 2013: 12 erinevat tehnikat, kus pidi iga kuu mingis erinevas tehnikas töö tegema ning siis teistele näitama. Minu originaali saate näha --> siit. Aga nüüd sai see heegeldatud kalaga mobiilikott, mida ma tegelikkuses kordagi ei kasutanud ja mis niisama sahtlis passis, endale uue elu. Temast sai pross.
 Lõikasin vildiga koos kala koti pealt maha, jättes vildi ääres paistma, liimis taha kuumaliimiga prossinõela, lisasin mõned ketid ja needi silmaks ja nii ta valmis saigi. Kui keegi soovib seda kala ise ka heegeldada, siis selle mustri leiate minu pinterestist heegeldamise kaustast.
Üleeile õhtul tegin paari kerge liigutusega ka ühe märkmiku tuunimise. Nimelt on mul kogunenud palju palju igasuguseid märkmikuid, mida aga enam sellisel kujul kasutusse võtta ei tahaks, peamiselt nende kaanepiltide pärast. Aga neid on hea tuunida vastavalt vajadusele.

Tagumisele kaanele õmblesin õmblusmasinaga kummiotsad kinni, ette ja taha kaanele kleepisin papid ja lisaks papi peale veel mustriga kile, mille sain Ehituse ABC-st. See jäi mul üle, kui kooli erinevate tundide mappe kaunistasin, sest tavalised suured rõngasmapid ei ole minu rida. Ja nii saigi Hello Kitty märkmik endale veidi rohkem vettpidavad kaaned ja kummi, mis kogu kupatust koos hoiaks.




esmaspäev, 18. mai 2015

Uued sõbrad Diana, kangasteljed...

 Nii ta on, aed laseb sind igal ajal väravast sisse...välja arvatud juhul, kui tema pead pole kaua muruniidukiga pügamas käinud :) Sain ka see aasta esimest korda muru niita...tegelikult juba päris kaua aega tasi...nu nii umbes 2 nädalat. Muru niitmise juures meeldib mulle kõige rohkem murulõhn ja see, et pärast oleks aeda justkui uued peenrad rajanud ja puud istutanud...igakord on midagi nagu uut, aga tegelikult on kõik vaid selle väikse muruliblekese taga.
Selle aasta esimest murulõhna tundsin Räpinas koolis olles, selline suve tunne tuli, et ei oska kohe kirjeldadagi, aga pidi ikka klassi tagasi minema ja midagi nokerdama hakkama. Aga koolis siis edasi.
Selle õppeaasta eelviimane sess sai läbi juba üleelmisel nädalal ning uus on tulemas juuni alguses, kui tuleb suur hindamine ning kõik tööd peavad valmis olema. Eks ma siis püüan. Üks suur püüdmine sai just eile tehtud, kui maalt sai linna toodud kangasteljed, mis seal juba üle 10 aasta seisnud olid. Nendega ei olnud midagi tehtud, kuna issi ostis need kunagi ammu ammu empsile naistepäevaks, kuid tundusid nii mega keerulised asjad, et uus lõim peale panna ja kuduma hakata. Kuid nüüd kui koolis on nendega juba sõbraks saadud, siis saidki ka nemad linna inimsesteks...puudeks :) Tõdesin, et kui midagi tundub raske, siis tegelt ei pruugi see üldse nii raske olla, kui tundub.
Täitsa koos muidugi veel ei ole, kuna peab veel lõime ostma ja rakendama jne, seega sellega seotud osad ei ole veel küljes, aga eks needki niisama seisma jää, sest juuniks peab vaiba valmis kuduma. Eks näis kuidas see välja tuleb...
Uuest sõbrast Dianast ka natuke. Saage tuttavaks, see on mu uus sõber DIANA!
Enne eelmist sessi, nagu enne igat sessi, tuleb mul alati suur tuhin ja isu teha midagi, mis ei ole koolitööga kuidagi seotud või kui isegi on, siis ei ole see väga pakiline ja tähtis asi, millega elada ei saaks. Nii hakkasi enne eelmist sesse pühapäeval endale heegeldamisetarvete hoidmiseks kotikest õmblema.
Selle kotikese õmblemise õpetuse leidsin kusagilt interneti avarustest. Kui keegi tahab teada, kuidas seda õmmeldakse, siis võib mu Pinteresti kontolt vaadata kausta Sewing: bags. Seal peaks olema see kusagil pinnitud.
Möödunud sessil käisime Obinitsas muuseumis --> http://www.obinitsamuuseum.ee/
Seal sai tehtud koopiajoonist kinnastest. Mina valisin sellised kindad, mille ranne oli erkpunane kollaste ja mustade triipudega ning laba osa ja pöial musta kollase kirjud. Laba osa meenutas mulle väga mesilasi/herilasi/kimalasi ja kohe riivas silma, ju oli suve igatsus peal. Tegu pidi olema etnograafiliste kinnasete joonistamisega, aga minu kindad olid pärit aastast 1995.
Arvasin, et sain ühed uuematest kinnastest, kuid tuli välja, et vist ainult ühed veel valitud kindad olid minu omadest vanemad ja noodki olid minuga sama vanad, ehk siis aastast 1990. Teistel olid kindad aastast 2006 ja nii, eks need kindad nägidki liiga head välja, et nii vanad olla :) Tegime koopiajoonist koopiakinnastest. Muidugi ei saanud ma sealt muuseumist ju tühjade kätega tulema, kuigi lootsin, et vaid sularahas saab maksta ja seda ei olnud palju kaasas, siis oh õnnetust oh õnnetust kui kuulsin, kuidas keegi sisestas pin-koodi ja maksis kaardiga. Sinna siis mu raha lendu läks :) ja ostsin raamatu "Seto valgõ", seto valge pitsi heegeldamise õpetustega ning perekonna lugudega, kust pits saadud on. Kuna minu juured ulatuvad Setumaale, siis mõtlesin, et võin selle raamatu osta küll, kuigi tegelikult väga vaja ei ole :)
Lisaks koopiajoonisele tegime koolis ka makrameed. Lõpuks sai sellest käevõru...minul, aga teisetel ka võtmehoidjad jne. Minu jaoks oli see elu esimene makramee, kuigi tahtmine on olnud ammu seda teha, aga nagu ka kangastelgedega, siis oli asi vaid kättevõtmises. Keerulist ei olnud midagi.
Seekord ei hakka lubama, mida järgmine kord postitan, sest nagu ma tõdesin, siis neid lubadusi ma täita ei oska :) Las jääda üllatuseks!!