Taaskasutatud materjalidest lilleprossid

Remondi ajal sai kõik organzast kardinad, mida enam ei kasutanud, topitud suurde musta prügikotti...võis olla ka tumeroheline. Kuna muud kasutust neile leida ei oskanud, siis vorpisin neist lilleprosse.

Kardinatest tehtud lilleprosside puhul on kasutatud tavalist organzalillede tehnikat...lõikad välja, põletad ääred ära ja paned õied kroonlehtede kihtidest kokku. Südamikuks lisad mõned pärlid või nööbid.

Peale organzaprosside tegin ka veidi uhkemaid roosidega prosse, mille jaoks pidi rohkem kannatust jaguma, kuna roosid koosnevad kümnest pitsi ja kümnest ühevärvilise kanga ringist, mis tuleb pooleks murda ning omavahel kokku õmmelda. Esimene võttis suhteliselt palju aega, aga kui asi käppa sai, läks nagu lepase reega.
Lippeprosse võite endale soetada Tartu loodusmaja pop-up poest (Lille 10).

Enne tööd, uuskasutuskeskusest läbi käies, ootas mind rõõmus avastus, minelt leidsin nõude riiulist mulle vastu vaatamas samasuguse topsi nagu seda oli eelmises postituses kirjeldatud pliiatsitops. Mis veelgi toredam, tema kõrval passis ka valge kuldse äärekaunistusega tops...samade mõõtmete ja kujuga. Kuigi ma olen päris vana ja nagu ikka ütlen, et ühe aasta Nõukogude Liidus elanud :) siis ei ole ma enne selliseid nõukaaja nõude osasid näinud. Kui keegi teab, mis topsikud need on, siis olge head ja öelge mulle ka, siis saan targemaks. Seda, mida nendega peale hakkan, ma veel ei tea, aga arvatavasti saavad samamoodi endale pitsisatsilise rüü selga ja hakkavad kirjutusvahendeid hoidma. Kuna endal ei ole neid vaja, siis kel soovi, adke teada.

Las vööd kõlagu ehk kuidas ma kõlavööd kudusin

Koolitööna valmis minu elu esimene nö täispikk kõlavöö. Arvutuste kohaselt ja lõngade lõikamise järgi pidi vöö pikkus tulema 2,5 m, aga kuna mõned lõngad arvasid, et oleks tore mind kiusata, siis jäi 10 cm puudu. seega on vöö pikkus 2,4 m. Kasutatud on nelja värvi ja 12 kõla.

Mõlemas otsas on tutid, millesse panin puupärleid ja punusin mõled punupatsid....ehk siis kolmeharulise palmiku, nagu seda tarkades raamatutes nimetatakse :)
Vöö mustri valimine oli pikk ja aeganõudev töö, kuna  pinterest on täis igast lahedaid mustreid, aga kõiki ju teha ei saa, kui kriteeriumid on kooli poolt ette antud. Lisaks oli minu enda kriteetium: keerata kogueag kõlasid ühele poole, sest kõige esimesel kõlavöö proovijupil ma keerasin nii enda poole kui eemale ja kõik läks sassi :) Mõtlesin siis, et pikale vööle sellist mustrit ei võta, vähemalt praegu. Kui lühemaid juppe teha, siis isegi võiks proovida. Muidugi on see jälle kergema vastupanu teed minek. Selle vöö muster on järgmine.

Lisaks mustri valimisele järgnes järgmine raske katsumus ja selleks oli lõngade värvi valimine :) Nimelt olin käinud poes ja ostnud neli lõnga millest olin täiesti kindel, et teen kõlavöö, aga kui olin joonistanud mitmeid mustreid ja erinevaid värvikombinatsioone, siis vaatasid mulle paberi pealt vastu kas Leedu lipud või Hiina rahvuslikud mustrid. Seega vahetasin punase roosa vastu. Pilt palju parem, kuid nüüd hakkasid värvide kombinatsioonidest kooruma banaanid :) ja üks arbuus, mille ma siis lõpuks välja valisin. 

Kogu selle kõlavöötamise peale sain aru, et mul on kodus liiga vähe erinevaid toone roosasid vildikaid ja pidin 36 uut vildikat ostma. Olin nagu väike laps, kes endale uued vildikad sai :) Aga üldiselt võin enda vööga rahule jääda, kuigi see prefektne ei ole...aga nagu ikka, esimene läheb alati aia taha. Seda võin enda pealt näha :)

Lambavilla pesu

Hakkame koolis järgmine sess õmblema tekstiilnukku, kellele lõpuks peab ka rahvariided selga õmblema. Seoses sellega tuli meil muretseda sisse toppimiseks materjal. Algselt mõtlesin, et kasutada villasegust vatiini, mida Abakhanis müüdi...75% villa ja 25% segakiudu oli vist. Hind oli päris krõbe, aga kunagi oli materjaliõpetuse aines vaja, et teha looduslikest materjalidest toode. Kuna kasutasin linast kangast, siis sünteetilist vatiini ei tahtnud väga täiteks panna, arvestades seda, et toode oli kohvikannusoojendaja ja et ühed Maximast ostetud pajakindad juba maal ahjus puid segades, tõmbasid krimpsu :) Aga, jah kahju hakkas sellest vatiinist. Seega sai kamba peale ostetud pesemata villa...või tegelt tänud Enele, kes meile seda sebis.
      Nii nüüd siis asja juurde. Nimelt pesin ma esimest ja arvatavasti ka viimast korda lambavilla :) Olen kuulnud jutte, kui jube seda teha on ja sain nüüd siis kinnituse. Kuigi arvasin, et see on veidi üle paisutatud, aga nüüd ma siis tean, et ei ole :) Päris ilus kollane vill tuli lõpuks välja. Veidi taimset materjali on sees veel, aga muu mustus sai ära pestud.
      Kangadzunglist ostsin juba natuke aega tagasi türkiissinised pärlid. Eile võtsin kätte ja tegin neist ühe kaelakee ja prossi.
Olen ammu vaadanud selliseid keesid poes, aga käsi ei tõusnud ostma. Niisiis sai ise valmis tehtud.

Prossi riidepuu oli mul ka juba ammu olemas, aga ei leidnud õigeid asju, mida külge riputada. Kuna olen praegu türkiissinise lainel, siis kasutasin ka siin neid samu pärleid, mida kaelakee juures ja ka paar ripatsit on samad. Tegelt olen endale päris palju prosse teinud, aga ei oska neid kuidagi kanda. Isegi ostnud olen päris palju :)
     Aga kui nukk kunagi valmis saab, siis näitan, kuhu sisse see suure vaevaga pestud vill lõpuks topitud sai :)