Jõulud

Kunagi ammu ammu seitsme maa ja mere taga tegin vennale jõuludeks kindad. Kuna jätsin kingituse tegemise nagu ikka viimasele minutile, siis pöidlaid ei jõudnud külge kududa. Panin niisama pakki ja lubasin hiljem lõpetada. Kui aga kingid avati ja mu tädipoeg vennalt kindaid proovida küsis, selgus, et olin poole ööni kududes kohemata kaks parema käe kinnast teinud. Ikka juhtub :) See kõik juhtus kaks aastat tagasi. Võtsin siis sellel aastal ennast kokku ja tegin kindad valmis.

Kui peale parema käe pöidlaaugu sulgemist vend neid kätte proovis olid tema sõnad järgmised: "Issand mis hiiglaslikud labad need on?" pani kindad kätte "Veidi vist väiksed" :) Aga jah valmis nad lõpuks said.
Päkapikku mängides ja jõulukingitusi pakkides ei saanud lihtsalt ilma pildistamata empsi tehtud kindaid paberi sisse peita enne, kui olin neist pildi teinud.

Kindad kudus emps tädile, kuna tall on mega väiksed käed, poest peab laste osakonnast kindaid ostma, siis need kindad nägid välja nagu päkapiku omad.
Lisaks sai kingikotti meisterdatud veel poekotte, need siis Kalle empsile ja õdedele.

Kotid on tehtud kileriidest, mis Abakhanis allahinnatud oli. Kangas on ilus, kuid niiiii halb oli õmmelda, kuna see libises talla all nagu auto kiilasjääl. Aga valmis nad said ja rahul oldi.
Töö juures tegime see aasta loosipakid, kus kingitus pidi olema mittematerjaalne või ise tehtud. Mulle see teine variant sobis paremini ja nii tegingi kingituseks poekoti ja helkuri, mis mõlemad on väga praktilised kingitused.

Kuna minu loosipaki sai meie loomasõprade ringi õpetaja, siis kangas, mille Sõbralt Sõbrale poest leidsin, sobis ideaalselt.

Kinkepaki meisterdasin paberibloki kaantest...Räpina paberivabriku paberi omast ja see kukkus minu meelest kõige paremini välja.

Ilusaid pühi ja head uut!

Siis, kui väljas on tore Eesti suveilm...

Siis, kui väljas on tore Eesti suveilm ja aias taimedega mässta või metsas mütata ei saa...või pigem väga ei taha, sest kes siis suvel haige on, nagu Kalle ütleb, siis tuleb toas nokitseda. Tegelt nokitsesin natuke terrassi peal ka, kuna terrassilauad olid väga head mõõdupuud roosidele võrestiku ehitamisel ja ma ei pidanud kasutama harilikku juttide tõmbamiseks ja võisin ka joonlaua kapi peale jääta. Kui mu vend ei oleks Saaremaal olnud, siis oleks ta kõik lauajupid loodiga üle käinud ning võrestiku tegemisega oleks sada aastat läinud. Täpsed ja sirged asjad ei ole minu jaoks olulised, kui lõpptulemus on ilus. Ma lähenen asjadele loominguliselt :) Kuigi vahel oleks vaja kuulda võtta tuntud vanasõna: 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Seda oleksin pidanud näiteks ettevõttepraktika juures jälgima, sest voodrikangas sai otsa ja siis pidin poole pinalid tegema väiksemad, kuid see selleks. Probleemi ei tulnud, sest mulle anti vabad käed pinalite kujundamise juures. Ettevõttepraxist õppisin veel ka seda, et mulle liinitöö kohe kuidagi moodi ei sobi ja 10 ühesugust asja on minu jaoks piir...vb veidi rohkem, oleneb mida tegema peab, aga üle 20 küll ei tahaks. Aga see selleks.
Võtsin ennast kätte ja katsin vana nõuka aegse ehtekarbi tapeediga ja lisasin takunöörist tutikese. Selline tore rustic karp tuli. Lisaks tegin kaua kapi peal seisnud okstest hirvepea trofee.

NB! Kvaliteet halb, sest pilt on tehtud telefoniga!

 Sain vahepeal aasta vanemaks ka...üleeile!!! Jeiii!!! Või tegelt ei tea, kas on ikka jeii, sest poolsada sai täis. Kuigi sünnipäeval ratast ostmas käies küsis müüa, kas mul kiiver ikka on? Vastasin, et ei ole. Selle peale ütles ta, et loodan, et oled ikka 16 täis, sest seadus nõuab kuni 16-aastastel kiivri kandmist. Ise oli müüa arvatavasti minuga sama vana vb isegi noorem :) Aga egas peale 20.eluaastat on sellised situatsioonid vaid komplimendid :)

NB! Kvaliteet halb, sest pilt on tehtud telefoniga!

Sünnipäeva esimeseks kimbuks sain vanaemalt (vana) käest kimbu mustikaid. Väga lahe sünnipäevakimp, kuna mulle tavaliselt lõikelilled väga ei meeldi, sest need on surnud lilled :) aga need mustikad sain ära süüa.

Siis kui oli suvi...

Kunagi ammu ammu, seitsme maa ja mere taga elas kord...ei tegelt oli see suvel :) Siis kui tehtud sai palju, kuid blogisse üles need ei jõudnud. Kui täiesti aus olla, siis tegelikult ka sügisel, aga kuna sügisel oli soe, siis võib seda ka veel suveks lugeda...vananaistesuvi.
Kalle emmele sai sünnipäevaks tehtud selline pitsi ja satsivahune pross.

Egas selle kohta muud rääkida ei olegi. Mulle endale väga meeldis. Kui keegi küsiks, et milline ma olen, siis võib seda prossi vaadata :)
Üks kena karbike sai ka valmis meisterdatud. Tegelikkuses oli see Geisha kommikarp, mingi special editon, mis välja lasti, sellepärast ka selline karbi kuju...mitte nagu tavaline.

Ei ole ju midagi rasket, et üks tavaline kommikarp saaks endale uue näo. Pakkepaberit, paari ilupaela ja -pitsi, kääre ja liimi. Lihtne, aga efektne.
Tegelikult sai suvel ja sügisel veel palju asju tehtud, aga kuna olin laisk, siis ei ole kõiki pildistatud ja blogitatud.