Rohelille disaini seljakotid

 
Lillehaldja kott (C1)

Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur

Lillehaldja kott (C2)

Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur

Kukemagun (C3)

Kott kukemagun on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatu materjale, seega võib kotti julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.

Kotil olev lill on eemaldatav ning kasutatav prossina.

Koti mõõtmed: 39x39 cm
Hind: 19 eur

 
Roosa ristik (C4)

Seljakott Roosa ristik on iga väikse ja ka suure printsessi satsiline unistus. Koti pealmine osa on 100% polüester ning selle õmblemiseks kasutatud kangad olid oma eelmises elus kardinad. Vooder seevastu on 100% puuvillane.

Mõõtmed: 33,5x28 cm
Hind:19 eur

Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/ 

Taaskasuta, sest iga lible loeb! 

Shabby chic taaskasutus

Peale Rohelille disaini tegemiste ja kooli lõpetamise, olen vahepeal midagi ka endale nokerdanud. Tegemist on nö shabby chic stiilis asjadega ehk eesti keeles roosamanna stiil :) aga see ju minu stiil tegelikult ongi. Kõik asjad on ühel või teisel moel taaskasutatud.

Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.

Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.

Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.

Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)

Lõputöö: Taaskasutatud materjalidest lapiliste vöödega kottide valmistamine

Teen siis väikse kokkuvõtte oma lõputööst. Nagu juba mainisin ja pealkirjas ka näha on, oli minu lõputöö teemaks "Taaskasutatud materjalidest lapiliste vöödega kottide valmistamine". Inspiratsiooniks olid kolm Eesti ajaloos olulist rolli mänginud kotti:

• vardakott, millega tassiti kaasa pere käsitöövaru täiendust;
• märss, millega võeti pikemaks teekonnaks või karja minnes kaasa toidumoona;
• jahikott, milles kanti nii jahitarbeid kui ka koju toodavat jahisaaki. 

Kõikide nende kottide juures on mingil määral tegu taaskasutusega. Vardakott tehti tollal vanadest riietest või kangajääkidest ning jahikott valmistati peamiselt jahisaagilt saadud nahast. Looma poolt loovutatud elu austamiseks kasutati sageli ära ka looma luud ning nendest tehti kottide kinnitused. 

Kottide kujundamisel kasutasin suuri ühtseid pindu, et vajadusel kott üles harutada ning midagi uut õmmelda. Samal põhimõttel lisasin ka lapilised vööd, et neid oleks kerge eemaldada ning muuks otstarbeks kasutada. Et kottidest moodustuks kollektsioon, kasutasin samu kangaid. Neid oli neli ning tegu oli Uuskasutuskeskusest ja Sõbralt Sõbrale saadud kangastega. Piltidel näha olev ruuduline kangas oli eelnevalt seelik ning voodriks kasutatud kangas kardin. Teised kangad olid mööblikanga jäägid. 

Vöödeks ja rihmadeks kasutasin lapilisi vöid, mis on üks kirivöö sort. Nende eripära on linase lõnga puudumine, tegu on enamasti läbivillase vööga. Lapilisi vöid kutsutakse ka lätilapilisteks ning nopsilisteks vöödeks. Seda sellepärast, et need on levinud Lätiga piirnevatel aladel ning ka Läti rahvariide komplektides. 

Lapilise vöö kudumine on tunduvalt kergem kui kirivöö puhul, kuna mustrikord on lühem. Samas on minu meelest lapilised vööd pehmemad, armsamad ja nunnumad :) kui kirivööd. Kirivööd on minu jaoks veidi ranged, aga see on maitse asi.

 Oma kottide juures tegin üleval pool olevat Karksi vööd veidi ümber. Lisasin neljanda värvi juurde. Vööde värvid valisin vastavalt koti kangastele. Alguses oli kudumine päris keeruline, kuna olin vaid kirivöö proovitöö teinud, kuid umbes pärast kümmet mustrikorda läks asi juba libedalt.

Kottide tegemisel lähtusin puhtsalt enda vajadusest. Nimelt ei ole ma leidnud jaekaubandusest sellist kotti, mis mahutaks ära kõik tööks vajalikud esemed ja muu pahna, mis ikka naistel käekottides on. Kuna kannan pidevalt kaasas A4 formaadis õppematerjale või sülearvutit, siis pean sageli selleks kuhjama ennast kotte täis nagu nagi. Nüüd saan kõik kenasti ühte kotti toppida ja mure murtud. Nii saidki kaks kotti sellised, millega on võimalik igapäevaselt tööl käia ja üks väiksem, mis mahutaks rahakotti, võtmeid ja telefoni.

Kottidele panin nimed oma põhiharidusest lähtuvalt. Miks just sellised taimed, siis sellepärast, et kui nendele kottidele peale vaatasin, siis nad lihtsalt meenutasid mulle just neid taimi.

Mis siis sellest kõigest välja tuli? Esimeseks minu lemmik kott, seljakott ehk mudel Calluna vulgaris ehk harilik kanarbik.

Modelliks on minu noorem õde

Nii seljakotil kui ka käekotil (mudel Rumex aquaticum ehk vesioblikas) on külgedel trukid, et nende mahutavust saaks muuta vastavalt tassitavale kogusele.

Jätkuvalt on modell minu noorem õde...pigem tema jalad ja rippus käed :)

Kolmas, kõige väiksem kott, mudel Fragaria vesca ehk metsmaasikas on inspiratsiooni saanud jahimehe kotist või siis tänapäeval tuntud postiljoni kotist...see on vist inglise keeles nii tuntud.

No ja ikka sama modell :)

Nagu viimase kolme pildi pealt näha on, siis tegin pildid enne objektiivi puhastamist ja pidid on pudised ning kõikidel fotodel figureerib üks tore karv nimega Karvu, keda ma kusagilt fotoka seest üles ei leia :) Lisaks sai veel kotide klappe läbi tepitud ja veidi kohendatud.

Aga kõige lõpuks tuli välja kolm toredat ja väga minu nägu kotti, hinne viis, kooli lõputunnistus ja kutsetunnistus. Möödus kolm toredat aastat Räpina aiandukoolis...kahe asemel, sai tuttavaks paljude uute ja toredate oma ala spetsialistidega ning uusi sõpru, kellega oma hobi jagada.

Nagu eelmine kord kirjutasin, siis teen nüüd mõneks ajaks kooliga pausi, saigi teist juba 20 aastat järjest käidud, tegelikult selles lubaduses ma igaksjuhuks pead ei anna :) Kuigi nagu Signe kirjutas, et koolist ma ei pääse, sest septembrist hakkavad ju jälle ringitunnid pihta, aga siis olen jälle õpetaja rollis edasi.

Jalgadega nõelapadi

Armas lõputöö, olen sinu tegemisel patustanud :) Jep, selline siis ma olen, aga eks kõik, kes kunagi lõputööd on teinud teavad, et kõik muu on sada miljon korda huvitavam ja parem kui lõputöö. Nii ka see jalgadega nõelapadi. Nägin youtubes videot, kus selle tegemist õpetati ja näpud hakkasid nii kole kibedasti sügelema, et pidin selle asja ette võtma. Kui aus olla, siis on nõelapadi juba pea poolteist kuud valmis olnud, seega õppepuhkust ma selle tegemisega sisustanud ei ole...sellest süüst olen puhas.

Tegelikult kasutati videos olnud õpetuses kusagilt ostetud kõik osad ühes DIY pakki. Kuna mul seda kusagilt saada ei olnud ja õpetused mulle väga ei meeldi...mis on irooniline, kuna olen õpetaja :), siis tegin ise. Et mõõtmed enam-vähem õiged saaksid, panin video pausi peale just siis, kui kangatükk oli lõikematil ning sain nii mõõdud välja lugeda. Jah, tunnistan, et see on minu kui käsitöölise poolt väga alatu tegu, et ei toeta teisi käsitöölisi, aga mingist käsitöö oskuse tasemest ei tõusnud mu käsi enam selliseid kõik ühes komplekte kasutama.

NB! Pilt ei ole mõõtkavas!

Vaja läheb:

• kangajääke
• tugevnduskangast (tugevam puuvillane kangas)
• 2 nööpi
• vilt
• vatiini
• porolooni
• lõike tegemiseks paberit
• kõvemat pappi või vineeri
• naasklit, liimipüstolit, pva
• märkimisvahendit
• joonlauda
• sirklit vm ringi joonistamise abivahendit
• jalgu (niidirullid, kapinupud, nööbid jne, arv omal soovil)
• niiti, nõela, kääre, õmblusmasinat jm õmblemisvahendeid

1. Lõika lõike järgi välja 13 tugevnduskanga tükki. Joonista nende pahemale küljele lõikel olevad jooned, nii on pärast kergem kokku õmmelda ning tulemus tuleb korrektsem.
2. Lõika samasugused tükid välja kangajääkidest. Kuna tükid ei ole suured, siis on võimalus mitte raisata uut ilusat kangatükki, vaid lahti saada kangajääkidest.
3. Pane kanga pahem ja tugevnduse parem pool vastamisi ning kinnita nõelaga. Kui kasutad erinevaid kangaribasid, siis laota enne kinnitamist need ringi kujuliselt laua peale, et sättida, mis tükk mille kõrvale käib ning hiljem kahte tükki kokku pannes kirjuta tugevndusele peale järjekorra number, et saaksid kokku õmmeldes sama mustri.

4. JUPID KOKKU. Selleks pane tükkide paremad pooled vastamisi ning õmble mööda joont kokku. NB! Parema tulemuse saamiseks õmble nurk kaarega! Peale kokku õmblemist kõika õmblusvaru tipu poolt väiksemaks.

5. Õmble kõik tükid kokku ning aja mööda alumist joont mütsikesse sisse traagelniit, mida on vaja hiljem, et kogu kupatus põhja alt kinni tõmmata. Seega kasuta tugevamat niiti. Ära muretse, kui ülevalt ei jookse õmblused ilusti kinni ja sinna on jäänud auk. See kaetakse pärast nööbiga.

6. PÕHI. Võta poroloon ning lõika sellest välja 10 cm diameetriga ring. Selle peale lõika muudkui väiksemaks minevaid vatiinikihte. Lõpuks lõika üks õhem kiht vatiini selliste mõõtmetega, et see kataks kogu seda kupatust.

7. Lõika paksemast papist või vineerist (mina kasutasin pildiraamide taga olevat alust) 10 cm diameetriga ring. Kui kavatsed jalad külge kleepida, siis ei ole nende jaoks auke teha vaja...mina vaatasin videost, kuidas teha ja muudkui augustasin, aga lõpuks ikkagi kleepisin liimipüstoliga jalad alla. Liimitavate jalgade puhul on vaja teha auk ainult keskele.
Lõika vildilehest ring, mille diameeter on veidi väiksem kui aluse oma, umbes 8 cm. See hakkab katma nõelapadja all olevat ehituslikku poolt. Kui kasutad jalgadeks kapinuppe, siis tee alusele naaskliga augud, torka läbi kruvid, tee vildi sisse augud jätka punktis 8 ning kinnita jalad kõige lõpus.

 8. Aseta kõigepealt mütsi sisse kõige suurem vatiiniring. See peaks katma ära kogu ülejäänud pehme osa. Seejärel lisa teised vatiinitükid, alustades väikseimast ning lõpetades porolooniga. Säti nii, et esimene tükk kataks teisi. Kõige selle peale pane papist alus ning tõmba müts traagelniidiga ümber aluse kinni. Seo traagelniit tugevalt. Et kangas kindlasti kinni jääks pane selle ääre alla pva-d või kuumaliimi.
9. Kata alumine osa vildiga.
10. OPERATSIOON "KÕHT SISSE!". Selleks võta tugevam niit, pane ühekordselt nõela taha ning torka ülevalt keskelt sisse ja alt läbi aluse keskmisest august välja. Eemalda niit nii, et niidi tagumine ots jääb padja pealt välja ja alumine ots padja alla rippuma. Pane niidi ülemine ots läbi kahe nööbiaugu ning seejärel torka see niit läbi nõelasilma ja torka see jälle padja alumisele poolele nagu ennem.
Nüüd on kaks otsa alumisel poolel. Torka need mõlemad otsad läbi nööpaukude ning tõmba üleval olev nööp alla poole ("Kõht sisse!") ning seo topeltsõlmega kinni.
11. Liimi või keera kruvide otsa jalad. Ja ongi valmis!!!!

Panen siia algse õpetusvideo ka üles, et ei tekiks tunnet, nagu oleksin ise kõik välja mõelnud. Loomulikult kasutasin neid vahendeid, mis kodus oli ja midagi juurde ei ostnud, seega erineb veidi videos olnust, aga nõelapadja funktsioon jääb samaks. Video: Color Wheel Pin Cushion just like a Mini Tuffet 

Roosad jänkupadjad

Tööle minnes jääb minu tee peale Võru tn kaltsukate allee, kus oli akna peal vääääga pikka aega kolm velvetist kardinat. Sel nädalal päästsin nad sealt akna pealt ja õmblesin neist roosad jänkupadjad.

Haarasin akna pealt kardinad ja hakkasin hinda otsima...üks euro tükk, mulle sobib. Miks nii odavad? Kuna tegu oli kardinatega, siis olid neile pleekinud peale heledama triibud, need kohad mis voltidega on rohkem päikesele kätte saadavad. Aga kuna tervet kangast nagunii kasutada ei soovinud, siis ei lasnud ennast sellest heidutada.

Jänkupadi sai endale nööpidest liikuvad silmad. Nelja auguga nööbi peale õmblesin kannaga nööbid ja nüüd saab jänkupadi vaadata just sinna suunda, kuhu silmi pöörata.
Kuna kodus vedeles vaid kaks üleliigset patja, siis sai jänkusid ka ainult kaks tükki tehtud.

Patjade mõõtmed on 35x35 cm + kõrvad, jalad ja saba. Mõlemad padjad lähevad müüki homme (3.dets) loodusmajas toimuvale heategevuslikule laadale.

Lapitekid

Igal aastal on heategevuslikul laadal olnud ka loodusmaja töötajate laud, kuhu oma maja inimesed saavad isetehtud asju müüki tuua. Kuna selle aasta teema on mänguasjad, siis vurasin valmis mõned nukkudele/mänguloomadele mõeldud tekid ja padjad. Kuna isu erinevaid lapitöö võimalusi proovida on olnud suur, siis sain seda natuke vähendatud, proovides kahte uut võimalust. Üheks selliseks on rebase pildiga tekike ja teiseks kassiga.

Rebase lapitekiga ilmnes see probleem, et interneti avarus on küll valmistöid täis, kuid kõik õpetused ja mustrid on tasulised. Mina olen aga kitsi ja ei raatsi mustri eest raha välja käia. Eks ma siis hakkasin nuputama, kuidas see kokku on pandud ja mis need mõõtmed võiksid olla. Alustasin joonistamisega ja kõik nagu klappis kuni selleni, kui pidi hakkama tükke välja lõikama. Esimesed tükid lõigatud....liiiiiiga väiksed. Hakkasin uuesti arvutama, palju mingi tükk peaks pikk ja lai olema, aga selle peale jooksis juhe täiesti kokku. Mõtlesin siis, et ah hakkan õmblema ja siis vaatan, et millist tükki vaja on. No nii saab ka, aga harutama peab kuradima palju :) Aga lõpuks sain ta valmis ja õppisin jällegi seda, et sada korda mõõda, ükskord lõika ja et kui lapitöö mõõtmeid ei tea, siis hakka pihta väiksematest, sest nende kokku õmblemisel lähevad cm kaotsi....õmblusvarudeks. Nii sai esmalt minu rebane endale hiidrebase kõrvad, aga need sai uuesti tükkideks lõigatud ja õigesse suurusesse vorbitud. Nina võiks veidi peenem olla, aga ei viitinud enam mõõtma ja lõikama hakata. Muideks see rebane ei ole üldse fotogeeniline, sest päriselus on ta palju armsam :)

Teine tekk tuli kassiga. Sellega oli asi juba lihtsam, kuna olemas oli täielik õpetus, kuidas ja milliseid juppe kokku õmmelda. Õpetuse leidsin lillyella blogist, kus saab selle ilusti pdf-failina alla laadida. Lõpu poole tekkis väike segadus, et mis millega ikkagi kokku käib, aga loogiliselt mõeldes sai asi tehtud...selline tunne oli nagu oleks üks rida õpetusel vahelt ära jäänud, aga võib-olla ma lihtsalt lugesin diagonaalselt :) No ja muidugi ajas see ka segadusse, et minu tükid ei olnud sama värvi nagu pildi peal :)

Laadale on plaanis teha veel roosasid jänkupatjasid, aga kuna laat on juba laupäeval, siis vaatan, kuidas jõuan. Aga tulge siis kõik laadale!!!!

Heategevuslik jõululaat

Juba kuuendat korda toimub Tartu loodusmajas heategevuslik jõululaat, kus ka sellel aastal kogume raha loomatoa elanike toidu ja ravimite jaoks. Isetehtud asju müüvad loodusmaja õpilased ja õpetajad. Tänavuse laada teema on mänguasjad, kuid laadalt võib leida ka jõuluehteid, midagi hamba alla või kaela riputamiseks. Lisaks laadale on avatud kogu loodusmaja ja külastada saab nii meie loomatuba ja selle armsaid elukaid kui ka erinevaid töötubasid ja kahte kohvikut.
Laat toimub juba sellel laupäeval, 3.detsembril kell 11:00-15:00 Lille 10.

 Minu poolt lähevad loodusmaja töötajate müügilauale mõned nukkude tekid ja padjad nind vanadest kardinatest õmmeldud seelikud. Lisaks mänguasjadega kaunistatud purgid ning looduse ja loovuse ringi õpilaste meisterdtud võtmehoidjad.
Müügil olevate toodete juures on suuresti kasutatud taaskasutatud materjale, mille eest suur tänu kõikidele käsitöövahendite taaskasutuslaada annteajatele, tänu kellele saame materjalidele uue elu anda.

Kalamehed ja nööbid

Kuigi kala ei võta, siis ei tasu sellel lasta ennast morjendada, sest harjutamine teeb ju meistriks :) Tegelikult sai Kalle isegi kala, kuid mind nad ainult narrisid ja sõid kõik ussid ära. Seoses kalal käimisega, õmblesin Kallele õngekoti, sest muidu vedeles ta spinna niisama autos.

Kott on tavalise toru kujuline, millel üleval tunnel nööri jaoks ning sang, et ikka mugav õla peale võtta oleks. Koti kangas on Abakhanist ostetud....vakstu moodi kangas, ma ei teagi, mis selle nimi on...hmmm. Ostsin kunagi allahindlusega terve hunniku, igasuguste mustritega, loomulikult enamasti lillelisi. Õnneks olin ühe ka veidi "mehisema" kaasa haaranud, tegelt tahtsin sellest midagi endale teha, sest mulle kohutavalt meeldivad Ed Hardy joonistused, mis ka sellel kangal olid, mitte küll originaalid, aga siiski. Nüüd on sellest kangast natuke vähem kui pool alles, eks näis mis sellest veel teha saab.
Lisaks tuli tollel hetkel enda arust mega hea idee, hakata nööpe sorteerima. Kui olin ühe karbi ära sorteerinud, siis see mõte enam nii hea ei tundunud, sest teadmine, et meil on liiga palju nööpe sai nüüd kinnituse. Kuna juba ammu oli mõte vanade Norma maitseainete topside kirjaga osa tahvlivärviga üle võõbata, et neid mitmekülgsemalt kasutada saaks, siis leidsid nööbid endale just nendes uue kodu.

Algul kirjutasin nööbi värvi topsile tavalise kriidiga, kuid see kulus liiga kiiresti maha ja tähed ei tulnud ka väga ilusad :) Seega sai ostetud kriidimarker, mis kirjade järgi peaks olema lihtsalt vees lahustatud ja markeri sisse pandud kriit. Sellega oli tunduvalt parem kirjutada ja peale nende topside said ka plastmassist läbipaistvad kastid endale uued sildid ja kirjad peale.
Tegelikult jäi nööpide sorteerimine poolikuks, kuna kusagil peaks olema veel kaks karpi nööpe. Üks neist on karp, mis ei käi lahti, sest värvisin spreiga plekist karbi üle ja panin liiga vara kaane peale, mis kuivas värviga kokku -.- kuigi katsudes tundus värv kuivanud olevat. Aga teise kohta ei ole mul aimugi, kus too olla võiks, sest hetkel on käsitöötuba kasutuses laoruumina, sest mujal on remont ja kõik asjad on sinna tassitud.
Millegi pärast oli meil kõige rohkel pruune nööpe, millele järgnesid mustad ja valged. Viimastest ma saan täitsa aru, kuna neid lõikan issi vanadelt triiksärkidelt ära, aga pruunid...tegelt enamus neist on ikkagi nõukaaja pärand, vb sellepärast.

Sinine vardakott

Kuigi kodus vedeleb palju erinevaid kotikesi, siis tuli ettevõttepraktika kaasas tassimiseks ikka uus vardakott õmmelda :) Vardakottides on väga hea poolikuid käsitöid hoiustada, kõik jupid on ühes kohas koos ja midagi kaduma ei lähe. Samas hakkab neid viimasel ajal väga palju kogunema, aga enamus on koolitööd, seega need peavad kunagi ikka valmis saama.

Kott on tehtud lapitehnikas ja suuruseks on umbes A4 paberileht ehk siis umbes 21 x 30 cm. Egas ma õmblemise ajal ei mõõtnud ega paberi peale kavandit ei joonistanud, tegin umbes silma järgi nagu mul ikka asjad käivad. Kotil olevat nootidega kangast olen juba väga kaua ühest kapist teise tõstnud, nii umbes 12 aastat juba. Nüüd sai siis esimest korda kasutatud.

 Kuna ettevõttepraktika sai tehtud, siis nüüd ootab kott nukralt uut tööd, mida hoiustada. Tegelikult on üks töö ootamas, et ta väikeste tomatite ämbrist saaks ikka korralikku kotti oma aega ootama minna :)

Räpina: kolmas sess

Jälle on möödas üks produktiivne sess, mis algas tohutu aju vaevava kirivöö kudumisega ning lõppes oma tunnihinna arvutamisega. Õnneks oli vahepeal ka rahulikumaid päevi. Kirivöö tegemise sain enda arust selgeks :) eks näis, kui pingi peale vedama hakkan, kas siis saan hakkama. Aaa...ostsin Sujurist endale vöö kudumise pingi ka ja muid jubinaid, sest kui kõik need su ees kastis on, siis on ju palju kergem raha välja käia, kui netist tellida.

Lõputööks inspiratsiooni leidmine ehk kottide paberile sokerdamine, kirivööga mõhklemine, Waldorf nuku jäsemed ja ilma nahata kaalikas :) ehk pea

Lõputöö poole pealt viis mu tee tagasi algse idee ehk siis kottide juurde, üritan mitte uuesti ümber mõelda ja ühele teemale kindlaks jääda. Meie heegeldamise õptaja Ulve Kangro sai endale tuttava kaudu 1870 või midagi sellise aasta Saksa ja Vene moeajakirju...tegelikult nende fragmente. Saime ka ise neid värisevate kätega lapata, mega lahedad olid, midagi muud öelda ei saa :)

Vääääääääääääääääääga vanast moeajakirjast pildid riietest, mida võiks isegi reaalselt teoks teha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hilinenud jõulukingid

Hakkasin usinasti enne jõule kolmnurkset salli kuduma, kuid jõuludeks seda valmis ei saanud. Püstitasin uue ajatähise - aastavahetus. Õnneks uut aega välja mõtlema ei pidanud, kuna sall sai valmis.

Ise jäin väga rahule. Salli alustuseks lõin ringvarrastele 10 silmust. Kudusin ühe edaspidi ja ühe tagasi rea parempidi.
3.rida:  3 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus ja 3 parempidi.
4.rida: 3 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi, 3 pahempidi, 3 parempidi
5.rida: 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi
6.rida: 3 parempidi, 5 pahempidi, 2 parempidi, 5 pahempidi, 3 parempidi
jne.
Ühesõnaga tuleb tagasireal kududa õhksilmad läbi pahempidiselt ning nendest tekib salli keskele kahe triibuna augurida, mille keskel on nii edasi kui tagasi real kootud parempidi 2 silmust. Samasugune triip tekib ka salli pikema osa äärde (aga 3 silmuse laiune).
Igal edasipidi real tekib juurde 4 silmust.
NB! Algselt loodud silmused jäävad salli pikema külje keskele.
Lisasin vahele veel auguridasid ja kullaniiti, mõned read kudusin vaid mohääriga, et sallile tekstuuri lisada. Äärde heegeldasin pitsi.

Tegelikult ei ole pits 100% sama, kuna silmuste arv ei klappinud ning mõnes kohas on vahe kolmnurgad veidi laiemad ning viimases reas on heegeldatud mitte 3 nuppu vaid 2, kuna kartsin, et lõng saab otsa, aga lõpuks jäi ikka üle :) Tüüpiline mina.

Lisaks tegin vennale meigikoti :) nii tore on ikka teda sellega narrida. Lubas enda huulepalsami sinna panna. Kui õmblesin kolleegile jõuludeks kaladega kangast poekotti, siis tahtis vend seda kangast endale, kuigi ei teadnud mida sellega teha. Tegin siis talle ühe toreda kosmeetiakoti, kuna ühte praegusesse ei mahu tal hambahari sisse ja teine on liiga suur.

Kotile panin voodri ja pealisriide vahele puuvilla ja sünteetikasegu vatiini, mille kinnitamiseks teppisin kaladele kaitsvad niidid ümber. Kui olin koti kokku õmmelnud, nägin, et olin kanga nii välja lõiganud, et ühed ja samad kalad kohtusid servaõmbluste juures.