Luust nõel

Uuel sessil algab aine nimega arhailised käsitöötehnikad või midagi sellist. Ühesõnaga oli vaja kaasa võtta luust, puust või metallist nõel, millega nõeltehnika endale selgeks õppida. Kui Sujuri onu koolis nõela ja muud kraami müümas käis, siis hakkas rahast kahju, kuna ostsin tookord vöökudumise raami ja kaaruspaelahargi. Selle peale läks päris palju raha ja seega mõtlesin, et ah küll leian seda nõela mujalt ka. Jõudiski kätte aeg, mil pidin mujalt otsima hakkama. Ja väga ei leidnud. Egas ma ausalt öeldes poes otsimas ei käinud, aga googeldasin :) Lõpuks tegin selle nõela ikka ise valmis. Tegelt mitte täitsa ise, vaid koos vennaga.

Nõel on tehtud põdraluust. Saagisime luust jupi, mille lihvisime käiaga nõela kujuliseks. Siis puurisime augu sisse ja lihvisime kogu nõela veel liivapaberiga üle. Nõelasilma lihvisin veel kirjutuslaua taga küüneviiliga siledaks. Kasutasin esimest korda ka jõuluvana toodud akutrelli...ikka roosa.
Tegelt käisin juba nädalavahetusel issile ja vennale närvidele, et nad mulle selle nõela teeksid, aga ei miskit. Hakkasin siis ise tegema, vingusin natuke ja nii vend platsis oligi :) Issil vedas, ta tuli alles Inglismaalt koju.
Kui õiged töövahendid oleksid kodus olnud ja mitte maal, siis oleks tunduvalt kiiremini ja kergemini nõel valmis saanud. Seoses selle nõela tegemisega, hakkasid käed sügelema ja pean vist endale minifreesi ostma. Et siis luust igasuguseid lahedaid asju vorpida saaks.
Tegelt oli mega rõve hais, mis luu saagimisest tuli...nagu oleks hambaarsti juures. Kutsusin küll empsi, et tule näita enda oskusi, aga kuna tal on see nädal puhkus, siis millegi pärast ei tahnud ta tööd meenutavat tegevust teha :)
Vend ütles peale nõela valmis saamist, et ma ikka ei saa midagi loomast alles jätta, liha söön ära, naha ja sarved panen seinale ja nüüd vorbin luudest nõelu ka. Selline see maailm juba on, midagi ei või rasku minna. Nendest kontidest, mis meil aias vedelesid oleksin ma saanud oma 13986 nõela teha. Eks kui uuesti põdrajahi hooaeg hakkab ja konte aias vedeleb, siis saab midagi äkki veel teha...kui freesi ostan või siis vanaisa oma laenan igaveseks :)

Peaksin rohkem pintslit kätte võtma

Issil oli täna sünnipäev ja kuna olin nädal aega Räpinas koolis olnud, siis ei jõudnud midagi valmis teha. Eile tulid aga külalised ning enne peo algust käisime poes ja ostsime kingituse. Hommiku poole hakkasin igaks juhuks ikkagi midagi kokku mätserdama. Juhuks, kui poest midagi ei leia.
Kunagi ammu, kui sõbranna Viljandi maja hakati maha müüma, saime seal ringi tuhlata ja endale meelepäraseid asju koju tassida. Mina kui tuntud pahna kokkukorjaja ei saanud sealt ju tühjade kätega ära tulla. Seega kõndisid...pigem sõitsid autoga koju paljud nõukaaja asjad, mis muidu oleksid prügimäele või siis uutele omanikele läinud, minu koju. Egas ma väga enam ei mäleta, mida ma sealt ahnitsesin, aga paar asja olen ikka viimasel ajal ümber teinud ja kasutusele võtnud. Üheks selliseks oli ka issile tehtud maal. Nimelt oli algse "maali" puhul tegu läikiva paberi peale prinditud pildiga, aga pildiraam oli ilus. Ainult sellepärast ma selle kaasa krahmasingi. Ja nüüd sai selle raami sisse ilusam pilt tehtud. Tegelt kaugelt vaadates eelmisel ka viga ei olnud, aga lähemalt oli ikka väga jube :)

Kuna issi on meil jahimees, siis sellest ka selline põdra pilt. Ise 100% pildiga rahule ei jäänud, aga rohkem muutma ka ei julgenud hakata, muidu läheb täitsa nässu. Üks suurem asi, mille koos pildiraamiga koju tassisin oli nõukaaegne lamp, millele sai heegeldamise tunni raames pits külge heegeldatud, kuid see ei ole veel üles pandud ja sellepärast selles kunagi hiljem.