pühapäev, 21. jaanuar 2018

Huulekoorijad

Mare, see postitus on pühendatud sulle, kes sa ütlesid, et ma pole kaua midagi kirjutanud :) mis eelmise postituse järgi vaadates nii tõesti on...peaaegu 4 kuud tagasi. Võtan ennast nüüd kätte ja proovin iga kuu vähemalt midagi kirja panna.
Kuna lõpuks on meil talv kätte jõudnud ja loodame, et see nii ka jääb, siis kimbutab mind üks väga halb harjumus. Nimelt hakkan ma närima külmaga kahjustunud huuli ning hiljem on tulemus veelgi halvem. Selle probleemi lahendamiseks segasin kokku mõned huulekoorijad, mida mõnusalt hiljem huule pealt keelega ära limpsida saab.
Kõikide koorijate baasiks on mesi ja kookosrasv. Lisatud on vastavalt koorijale valget, pruuni suhkrut, kaneeli või neid kombineeritult.
Alusta kõikide koorijate juures mee ja kookosrasva kokkusegamisest. Selleks aseta väiksemasse kaussi supilusikas kookosrasva (toasooja) ja supilusikas mett. Sega ühtlaseks massiks. Olenevalt millist koorijat soovid, lisa järgmise koostisosad:
  • hele koorija: 1sl valget suhkrut
  • pruunikas koorija: 1/2 sl pruuni ja 1/2 sl valget suhkrut
  • tume koorija: 1 sl valget suhkrut ja 1/2 sl jahvatatud kaneeli
Sega kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Originaalretsepris oli kasutatud oliivõli, kuid kuna seda käepärast võtta ei olnud, siis iproviseerisin. Kui koorija tuleb liiga vedel, lisa juurde suhrut, kui jällegi liiga tihke, siis veidi kookosrasva.
Hoiustamiseks pane koorija kaanega suletavasse anumasse. Kasutamine on imelihtne. Selleks tuleb võtta näpuotsa peale veidi koorijat ning ringselt huuli hõõruda. Seejärel lasta paar minutit meel ja kookosrasval imenduda ning üleliigne keelega "maha pesta". Kuna kõik koostisosad on söödavad, siis ei tasu karta, et koorija huultelt suhu satub. Loomulikult võib kasutada ka salvrätikut või mõnda muud tehnikat.
Minule endale meeldis kõige rohkem hele koorija, kuna ei ole väga suur piparkoogi sõber, sest kõige tumedam, kaneeliga koorija maitses esimesel katsetamisel just piparkoogi järgi. Kui teist korda katsetasin, siis oli juba kaneeliõunakoogi maitsega :) Kaneeliga koorija puhul oli tunda, kuidas kaneeli peened osad tegid justkui järelhooldust, nagu puidu lihvimisel oleks 80 liivapaberi asemel kasutanud 120st. Pruuni suhkruga (värvuselt keskmine) koorija tundus huulte jaoks liiga suureteraline, kuid kehakoorijas on pruun suhkur vägagi teretulnud.