Seto suurrätt

Kaua tehtud kaunikene, nagu öeldakse. Tegelt nii kaua selle tegemisega ei läinudki, lihtsalt tundus, kuna koolis ei saanud iga päev tegemas käia. Kogu lõime käärimise, rakendamise, kudumise ja narmaste keerutamisega läks vb maksimaalselt 5 päeva, kui oleks täistööpäeva teinud. Kuigi alguses tundus mega jube, kuna lõimed olid villasest lõngast, mis loogiliselt peaks kergesti katki minema, kui soaga neid nühkida, siis tegelikult nii jube ei olnudki ja teeksin hea meelega veel mõne.

Värvideks olid hall, heleroosa, kollane ja selline tumeroosakas lilla :) natuke nagu vaarikakarva, samas ei ole ka...ebamäärane tumeroosa toon. Muidugi lõnga ostmisega sai natuke puusse pandud, kuna vaja oli kahe suurräti jagu, siis ei osanud ma esimene kord täpselt arvutada, millist värvi kui palju vaja on. Aga sellest õppetund järgmiseks korraks. 

Muster on võetud Seto suurräti raamatust, kuid lõnga koguse järgi on triipe veidi kohandatud. Ise jäin väga rahule ja kuigi tegu on villase lõngaga, siis arvuti või teleka ees rätti ümber võttes, see nii väga ei torgigi, kui arvata võiks. Kõige tüütumad etapid olid niietamine ja soastamine, millele järgnes narmaste kokkukeerutamine. Samas sai jalgpalli EM alagrupi mängude ajal sõrmedel lasta käia.

Käisin jälle koolis...

Jep nii ongi, selja taga on jälle üks sess, kus sai nädala aja kohta päris palju õpitud.

Esiteks, tegime algust nahatööga, kus tutvusime erinevate tehnikatega ning mille tulemusena valmib vähemalt 3 nahast kotikest.
Teiseks, tegime tikkimises paeltikandit, mida ma enne ei olnud kunagi teinud, sest tundus ilgelt raske...aga nagu ikka, kui lõpuks asja kätte võtad, siis ei olegi nii raske :)
Kolmandaks, said läbi tekstiilide kompositsiooni tunnid, mille tulemusena panime oma töödest üles mininäituse, et töid ilus hinnata oleks.

Lisaks alustasin ka oma sõbakirjalise töö kudumist. Ühe tüki peab veel kuduma ja siis sellest mingi toote välja võluma. Eks ta kott või padi tule, aga sinna on veel aega.
Edasi arenes ka Waldorf nuku tegemine, mille juures tekkis palju vahvaid ütlemisi, kuid nendest parim oli Lenna öeldu  "Mul tekivad ikka tselluliidikärakad, ükskõik kui palju ma topin!" Toppisime nuku keha villa täis, nalja oli muidugi nabani ja sellest lausest teemaarendusi sadu.
Heegeldasime ka trikoopaelast vaiba, aga see on pikem jutt.