Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.

Ristpistes pinal ehk valu ja pisarad

Ülesanne: tikkida ristpistes ese, mille mustriks kasutada rütmina korduvat kindakirja

Lõpuks sai ristpistes ese vamis!!!!! Jeeee. Kui mõne asjaga saab midagi juhtuda, siis juhtub seda ikka mitu korda järjest. Nimelt juhtus nii selle tööga.
Sündmuste jada järgmine:
1. hakkan tikkima, muster läheb sassi, harutada võimatu, kuna nii peenike tikand, kahandan töö suurust.
2. hall mulinee saab otsa, poes sama tooni enam ei ole ning kõigele lisaks ei ole mulinee sildi peal ka tooni koodi. Lubatakse Tallinna laost tuua, kui on, aga ei olnud. Otsin mööda Tartu linna taga sama tooni, aga asjatult, sest seda ei müüda kusagil. Õnneks leidsin kaupsi Liann lõngadest suhteliselt sama tooni.
3. lilla mulinee läheb koguaeg sõlme ning katki...olen kuri.
4. suurest tikkimisest on silmad kuivad ja hommikul on üks silm paistes. Olen piraat
5. kallan kohvi töö peale.

KAS VEEL SAAB MIDAGI SASSI MINNA???????

6. Jah, loomulikult!! Õmblusmasin ei taha läbi tikandi õmmelda. Harutan kaks korda lukku küljest.


Ja nii kergesti see pinal valmis saigi. Vahepeal proovisin koerale ka sisse sööta, et koolis öelda, et koer sõi kodutöö ära, aga ei läinud õnneks. Õmblemise ajal ei julgenud üldse kusagilt midagi lõigata, kuna nii suur vaev oli seda tikandit valmis saada. Tavaliselt ostan ma kangast alati rohkem, et kui sassi läheb teen uue, seekord sedamoodi talitleda ei saanud, kuna tikkisin kogutöö 2 mulinee niidikesega ja töötunde ma ei suudaks vist kokku arvutadagi.

Aga tulemusega olen väga rahul. Proovin seda mitte enne kooli kasutada, et ikka esteetiline välimus säiliks, kuid väga kiusatus on kõik kirjutusvahendid sisse pista ja kotti visata, muidu on viimased pilla-palla ühes koti taskus laiali. Kes kannatab, see kaua elab. Seega ma pean kannatama.