Juba päris kaua aega tagasi käisin Tartus taaskasutuskeskuses...uuskasutuskeskuses...mis iganes nende nimed ka ei ole. Kes Tartust on või on teadlik Tartu kaltsukate/taaskasutuskohtade asukohtadega, siis see, mis asub Puiestee tänavast sisse keerates ning kus laupäeviti toimuvad maja ees täikad. Igastahes, sain ma sealt kaubamaja kilekoti täie peenvillaste lõngade tutsakaid 2 euri eest. Täna said need lõpuks ära sorteeritud, mitte et ma oleks laisk olnud, vaid ei olnud lihtsalt läbipaistvaid karpe, kuhu neid panna.
Pruune, rohelisi ja siniseid toone oli meeletult palju, kuid mulle iseloomulikke roosasid ja lillasid vähem, kuigi leidus natuke ka neid. Eile said mõned lõngad juba käiku lastud, kui kätte sai võetud heegeldamise üks kodutöödest Setu pits.
Setu pitsile on iseloomulik sõlmede mitte tegemine. Ehk siis eriline võte, kuidas järkata uut värvi lõnga. Seda siin lahti seletada oleks väga keeruline, kuid tegelikkuses on asi tunduvalt kergem. Mina näiteks avastasin, et ma olen nii mõnelgi teisel heegeldamistööl seda sama nippi kasutanud täitsa enda teadmata, et tegu on mingi kindla tehnikaga ja mis on setudel tegelikult kasutusel olnud juba kaua aega. Setu pitsi heegeldamiseks kasutasin Ulve Kangro raamatut, kus on ilusasti kõik mustrid skemaatiliselt olemas ning nende kõrval ka valmis pitsi foto. Ulve Kangro on ühtlasi Räpinas ka minu heegeldamise õpetaja.
Üks pits tuleb veel teha ning ka selle otsad ära peita. Heegelnõel, millega suurem pits tehtud sai oli nr.1, kuid järgmise püüan väiksemaga teha, kuna mulle veidi ei meeldinud pitsi ülemine äär, mis jäi liiga õhuliseks. Aga kuna ma enne ei ole nii peenikese lõnga ja heegelnõelaga midagi heegeldanud, siis kohe peenemat kätte võtta ei julgenud. Tegelikult koolis tegin proovilapi vist nr. 0,85 heegelnõelaga. See on see väike punane ruut pildi all peaaegu paremas nurgas. Aa selle jätsin mainimata, et pitsi heegeldasin kahekordsest peenvillasest lõngast.
Üritan siis sama jätkusuutlik edasi olla, eks varsti näeb....kirjutab!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar