Looduse ja loovuse ring

Hakkasin see aasta Tartu loodusmajas lisaks loodusesõprade ringile tegema ka looduse ja loovuse ringi. Üheks ringi osaks on ka blogipostituste tegemine ja ringi tegevuste jagamine laiema avalikkusega. Kuna hetkel on õpilasi vähe ja blogi näeb vägagi minu nägu välja, siis loodan, et see ajapikku muutub.

Väike reklaam ka ikka ja pildile klõpastes jõuate looduse ja loovuse ringi blogisse. Kuna praegu on ringitundides kiired ajad ja käsitöötuba on remondis, siis ei ole ise midagi nokitseda saanud, kuigi isu on olnud suur, aga kui olen mõtlema hakanud, et kuhu ma vajaminevad asjad küll ära pakkisin, siis läheb isu kohe üle :) Tegelt on veel paar koolitööd vaja ära lõpetada ja siis lõputöö valmis pusida, kuigi käed sügelevad hoopiski sokke kududa. Õnneks on lõngakastid pööningule pakitud ja neid sealt lähima paari nädala jooksul kätte ei saa :)

Kõik lapsed huviringidesse!!!!!

Kuna sellest sügisest hakkan Tartu Loodusmajas läbi viima sellist huviringi nagu LOODUS JA LOOVUS, siis mõtlesin, et teen ka blogis sellele väikest reklaami. Äkki on mõnel lugejal just sellises vanuses lapsi, keda ringi saata. Pildile klõpsates suunatakse teid Tartu Loodusmaja lehele, kus on nii selle kui ka muude ringide kohta rohkem infot.

Lisaks eelmainitud looduse ja loovuse ringile, mis on mõeldud alates 4.klassist õpilastele, viin läbi ka väiksemate laste loodusringe nimega LOODUSESÕBRAD, kuhu ootan 1.-3.klassi õpilasi looduse salapäraseid maailmasid avastama. Nendes ringide toimetusi olen eelmine õppeaasta põgusalt juba blogis kajastanud, aga kes tahab täpsemalt veel üle vaadata, siis loodusesõprade mõned tegevused ja toimetused leiad siit.
Kui kellelgi tekib huvi ning tahab mind nö lives näha või on tekkinud mõned küsimused seoses huviringidega, siis olete oodatud juba homme, 2.septembril loodusmaja avaaktusele kell 16:00 aadressil Lille 10.

Avaaktusel külvame rukist, avame tarkusenädalal maalitud kividest kivimandala istutame kuuse ja peame piknikut. Seega üks tore reedene perega veetmise õhtu enne töist kooliaasta algust.

Väike nahatöö

Selle nädala alguses pidasid töö juures sünnipäeva neli lõviplikat. Kuna nelja erineva kingituse tegemiseks ei olnud pühapäeva õhtul maalt tulles enam jaksu, siis said kõik samasugused kingitused.

Vaja läheb: Nahk (võib kasutada ka kunstnahka või vilti) Võtmerõngas Käärid Kuumliim (moment Classic liim) Šabloonid Joonistusvahend

Esmalt tuleb nahast šablooni abil välja lõigata lipsukese tükid. Mina joonistasin šablooni ise, aga ühe hea šablooni leiab näiteks siit. Olenevalt sellest, millist materjali kasutada, tuleb ümber lipsu minevat riba pikemaks teha.
Kui tükid on välja lõigatud, tuleb need kokku liimida:

• Kõigepealt liimisin kokku kõige pikema riba ehk selle, millest peamine lipsu osa moodustub (kõige kergem on see panna õige poolega vastu lauda ja mõlemad otsad keskele kokku liimida, nii on kerge veenduda, et mõlemad lipsu pooled tuleksid enam-vähem samasugused). 
• Järgmiseks liimisin lipsukese nö aluse külge, ainult keskkohast. 
• Kõige viimasena liimisin ümber lipsu mineva riba ühe otsa tagumisele poolele, keerasin ümber lipsu ja asetasin samal ajal selle külge ka võtmerõnga  ning liimisin lipsukese taha nii, et see kataks riba teise otsa kinni. 

Kui trepi lakkimine valmis saab ja viitsimist on, siis peab endale ka tegema, sest need tulid nii armsad ja kuna ma olen suur lipsukeste ja täppide fänn, siis ei saa kohe kuidagi jätta sellist toredat võtmehoidjat endale tegemata...võiks veel mummud ka peale maalida, siis oleks täismäng :)

Kivimüür

Juba väga kaua aega on meeltes mõlkunud mõte teha kiviaed/kivitaimla. Kui aus olla, siis tegelikult tegime Kivisaarde juba mõlemale poole välikööki kaks sellist kivitaimlat ära, kuid täitsa kiviaia moodi sinna teha ei saanud.. Kuid kuna ka vanaema on maakodu ostu algusest saadik endale maja kõrvale kivitaimlat teha tahtnud, siis peale mitmendat suve mõtlemist ja "arupidamist" võtsime asja käsile ja tegime ära.

 Need, kes on meil maal käinud, teavad, et maja kõrval paremal, olid reas 5 kivi. Küll mitte teadlikult, kuid meie/lastelaste lapsepõlve jagamiste käigus, said kõik endale isikliku kivi...ikka vanuse järjekorras. Samamoodi olid meil ära jagatud ka teletupsud, digimonid ja kes teab mis veel. Kusjuures mina olin La-La, sest kunagi oli mul peal kollase kummarduse periood, kui kõik asjad pidid kollased olema, k.a siis ka teletups :) Olen sellest vist kunagi ka natuke kirjutanud, kui mingi kollase asja tegin.
Aga tagasi kivimüüri juurde. Nimelt need viis kivi, mis siis sümboliseerisid lapselapsi, sai ilusti kivimüüri/aia/peenra sisse paigutatud. Pigem said kivid müüri tugipostideks, mille ümber seda kujundama hakkasime.
Aga kus saada teisi kive ja kui palju neid vaja on? Eks pidime siis ümber kujundama hakkama ka teisi kivitaimlaid...pigem ütleks, et lillepeenraid, kui juba tähti närima hakata. Ühest tiigiäärsest suurest peenrast sai ilus ja tiheda taimestikuga väiksem piklik peenar, müüri taga olev peenar tuli täitsa üles kaevata ja värava juures aastakümneid asetsenud peenar tuli hoopis looduse meelevalda lasta. Tassisime õega kivid kokku, kuna egas siis mehi sellise tööga kiusama ei saa hakata :) Kui aus olla, siis olin mina pigem töödejuhataja, aga eks ikka panin käe külge ka...ütleme siis loomingulinejuht :)
Suuremad kivid välismüürideks üles laotud, oli vaja seda täitma hakata. Kuna pidime Kivisaarest ülejäänud killustiku....väiksed kivid nagunii müüri sisse ja vahele panema, siis jäime vanaisa ootama, et ta meile taksojuhti mängiks. Kuna aga tollel päeval ta enam sõita ei viitsinud, siis pidime improviseerima. Alustasime operatsiooni liivahunniku lahtikaevamine. Nimelt oli kunagi paar aastat tagasi aia taha liivahunnik toodud, vajalik osa ära kasutatud ja siis sinna samma jäetud. Nüüdseks olid sinna kolinud mõnusa paksu juurestikuga kõrrelised ja sipelgad. Aga egas Eesti naine nõrk ei ole, saime liiva kätte ja ehitasime müüri veidi kõrgemaks.

Miks me nii palju kive ahnitsesime? Kui alguses tundus, et kive jääb raudselt puudu, siis pärast, nagu alati, jäi kive hoopis üle. Tegelt ei saa öelda, et üle, kuna saime need paigutada müüri sisse toestuseks. Kui piltidelt tundub, et kõik kivid on ilusad samblaga kaetud, siis tegelikult sorteerisime ikka ilusad sammaldunud ning lapsepõlvest tähendusega kivid teiste seast välja ning need said koha müüri peal ja külgedel nähtavas kohas.

Järgmine päev tõime Kivisaarest ära ka väiksemad kivid, käru rattad käisid küll rattakoopasse, aga ära tõime. Ja nagu ikka, ahnitsesime ka neid liiga palju ja pidime peaaegu pooled kivid mujale laiali jagama. Nii sai vanaisa endale traktorigaraaži uue põranda ja tiiki sissemineku tee ka uue katte.

Kivide vahele panime kasvama "hävitatud" peenardest saadud taimed. Lisaks ka lavendli, mis tegelikult oli mõeldud rooside vahele istutamiseks, aga nägid kivitaimlas väga ilusad välja. Lisaks mägisibulatele, sai kasvuhoone vundamendi vahelt koogitud ka kollast kukeharja ning tiigiäärsest peenrast päästetud taime, mis on eelneval pildil ja mille nime ma ei tea (tunnistab häbiga botaanik).

Ise jäime kivitaimlaga väääääga rahule. Minu arust andis parima ilme kivide peal olev sammal, mis sulandas selle ümbritsevaga ja müür nagu olekski koguaeg seal olnud. Ainuke asi, mis mu silma veidi riivas, oli punakate taimede puudumine kivide vahelt. Aga õnneks sai see probleem paar päeva tagasi lahendatud.

Nüüd tuleb Kivisaares ka veidi samblaid kivide peale sokutada :) ja lilli juurde istutada, aga kuna seal ei ole teisi peenraid, kus neid võtta, siis peab poest ostma. Aga aiandites ei suuda ju mina kaine mõistusega ringi käia, sest kõik taimed on ilusad :)

Angervaks ja pilliroog...kollane???

Eelmisel suvel alustasin oma koolitööd, mille eesmärk oli erinevate taimedega lõngasid värvida, pillirooga eksperimenteerides. Tookord läks asi metsa, kuna lolli peaga kallasin äädikat kuuma vette ja kõik värv kadus ära. Küll sain mingisuguse värvi, millest saab ühes vanemast postitusest lugeda, aga sellega rahule ei jäänud, sest värvivesi ise oli väga ilus kollane ja no süda ei jäänud rahule, et see lõnga külge ei jäänud :)
Proovisin siis uuesti, peale pilliroo ka angervaksaga, sest ka sellest peaks ju ilus kollane tulema. Peaks....aga no miks mul ei tule???

Kuigi pildistamine mõningal määral muudab värve, siis kollasest on asi ikka kaugel, ei ütleks, et väga kaugel, sest saadud roheline toon on ikka pigem kollaka alatooniga kui sinisega. Pildil on ülemised lõngad peitsitud maarjajääga ja alumised vaskvitrioliga. Vasega peitsitud lõngad tulid veidi kollakamad, kuna lõng ise oli lambavalge, ülemine lõng oli Raasiku peaaegu täiesti valge lõng, millele pidi värv maru ilus erk jääma...no ma ei tea. Tegelikult ma arvan, et viga võis olla ka selles, et peitsisin koos värvimisega. Võib-olla eelpeitsitud lõng oleks parema tulemuse andnud. Aga eks katsetades saabki teada. Lisaks sellele, et värvid ei tulnud sellised nagu lootsin, mängis toreda vingerpussi ka Magaziinist ostetud kahevärviline lõng. Peale vaadates oli kokku korrutatud tume ja hele lambavillane lõng, mille puhul lootsin, et hele lõng värvub ilusti kollaseks ja tume saab lihtsalt kollaka varjundi, aaggggaaa eiiiiiiii ikka peab kõik vussi minema :) Nimelt ei saanud ma alguses aru, miks värvivesi ühelt poolt veidi rohekam on, kui teiselt poolt. Mõtlesin, et ju on põhja sadestunud lihtsalt teine värvipigment, aga tegelikult oli selle taga tore kahevärviline lõng. Seoses sellega värvus angervaksaga värvitud valge lõng ebaühtlaselt ja on heledama kollaka ja rohekama siiruviiruline, sest üks selle lõngavihi külg tsillis koguaeg selle kahevärvilise lõngavihi juures. 

Aga mis sellest kahevärvilisest lõngast endast sai? No ma tegelt ei ütleks, et tulemus oli pettumus, pigem ootamatu, sest iseenesest tulid värvid väga ilusad ja lõnga pärast mingi juba kaklema, et kes sellest endale sokid või kindad saab. Selle pildi peal ütleks, et värvid on 98% samad, mis päriselus, seega siit ka üllatus, kui värvid tumehalli lõnga kollasega, saad türkiissinise :)

Pillirooga värvitud lõnga panin juba ennetlikult teise kaussi värvivee sisse, kuna angervaksaga värvides nägin, mida see salapärane lõng teeb. Sellepärast võib angervaksa lõng olla ka heledam, sest koosvärvitud potis segasin aeg-ajalt värvivett, mille tulemusena segunes värviandnud rohekas toon kollase angervaksa omaga.

Kalamehed ja nööbid

Kuigi kala ei võta, siis ei tasu sellel lasta ennast morjendada, sest harjutamine teeb ju meistriks :) Tegelikult sai Kalle isegi kala, kuid mind nad ainult narrisid ja sõid kõik ussid ära. Seoses kalal käimisega, õmblesin Kallele õngekoti, sest muidu vedeles ta spinna niisama autos.

Kott on tavalise toru kujuline, millel üleval tunnel nööri jaoks ning sang, et ikka mugav õla peale võtta oleks. Koti kangas on Abakhanist ostetud....vakstu moodi kangas, ma ei teagi, mis selle nimi on...hmmm. Ostsin kunagi allahindlusega terve hunniku, igasuguste mustritega, loomulikult enamasti lillelisi. Õnneks olin ühe ka veidi "mehisema" kaasa haaranud, tegelt tahtsin sellest midagi endale teha, sest mulle kohutavalt meeldivad Ed Hardy joonistused, mis ka sellel kangal olid, mitte küll originaalid, aga siiski. Nüüd on sellest kangast natuke vähem kui pool alles, eks näis mis sellest veel teha saab.
Lisaks tuli tollel hetkel enda arust mega hea idee, hakata nööpe sorteerima. Kui olin ühe karbi ära sorteerinud, siis see mõte enam nii hea ei tundunud, sest teadmine, et meil on liiga palju nööpe sai nüüd kinnituse. Kuna juba ammu oli mõte vanade Norma maitseainete topside kirjaga osa tahvlivärviga üle võõbata, et neid mitmekülgsemalt kasutada saaks, siis leidsid nööbid endale just nendes uue kodu.

Algul kirjutasin nööbi värvi topsile tavalise kriidiga, kuid see kulus liiga kiiresti maha ja tähed ei tulnud ka väga ilusad :) Seega sai ostetud kriidimarker, mis kirjade järgi peaks olema lihtsalt vees lahustatud ja markeri sisse pandud kriit. Sellega oli tunduvalt parem kirjutada ja peale nende topside said ka plastmassist läbipaistvad kastid endale uued sildid ja kirjad peale.
Tegelikult jäi nööpide sorteerimine poolikuks, kuna kusagil peaks olema veel kaks karpi nööpe. Üks neist on karp, mis ei käi lahti, sest värvisin spreiga plekist karbi üle ja panin liiga vara kaane peale, mis kuivas värviga kokku -.- kuigi katsudes tundus värv kuivanud olevat. Aga teise kohta ei ole mul aimugi, kus too olla võiks, sest hetkel on käsitöötuba kasutuses laoruumina, sest mujal on remont ja kõik asjad on sinna tassitud.
Millegi pärast oli meil kõige rohkel pruune nööpe, millele järgnesid mustad ja valged. Viimastest ma saan täitsa aru, kuna neid lõikan issi vanadelt triiksärkidelt ära, aga pruunid...tegelt enamus neist on ikkagi nõukaaja pärand, vb sellepärast.

Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.