Angervaks ja pilliroog...kollane???

Eelmisel suvel alustasin oma koolitööd, mille eesmärk oli erinevate taimedega lõngasid värvida, pillirooga eksperimenteerides. Tookord läks asi metsa, kuna lolli peaga kallasin äädikat kuuma vette ja kõik värv kadus ära. Küll sain mingisuguse värvi, millest saab ühes vanemast postitusest lugeda, aga sellega rahule ei jäänud, sest värvivesi ise oli väga ilus kollane ja no süda ei jäänud rahule, et see lõnga külge ei jäänud :)
Proovisin siis uuesti, peale pilliroo ka angervaksaga, sest ka sellest peaks ju ilus kollane tulema. Peaks....aga no miks mul ei tule???

Kuigi pildistamine mõningal määral muudab värve, siis kollasest on asi ikka kaugel, ei ütleks, et väga kaugel, sest saadud roheline toon on ikka pigem kollaka alatooniga kui sinisega. Pildil on ülemised lõngad peitsitud maarjajääga ja alumised vaskvitrioliga. Vasega peitsitud lõngad tulid veidi kollakamad, kuna lõng ise oli lambavalge, ülemine lõng oli Raasiku peaaegu täiesti valge lõng, millele pidi värv maru ilus erk jääma...no ma ei tea. Tegelikult ma arvan, et viga võis olla ka selles, et peitsisin koos värvimisega. Võib-olla eelpeitsitud lõng oleks parema tulemuse andnud. Aga eks katsetades saabki teada. Lisaks sellele, et värvid ei tulnud sellised nagu lootsin, mängis toreda vingerpussi ka Magaziinist ostetud kahevärviline lõng. Peale vaadates oli kokku korrutatud tume ja hele lambavillane lõng, mille puhul lootsin, et hele lõng värvub ilusti kollaseks ja tume saab lihtsalt kollaka varjundi, aaggggaaa eiiiiiiii ikka peab kõik vussi minema :) Nimelt ei saanud ma alguses aru, miks värvivesi ühelt poolt veidi rohekam on, kui teiselt poolt. Mõtlesin, et ju on põhja sadestunud lihtsalt teine värvipigment, aga tegelikult oli selle taga tore kahevärviline lõng. Seoses sellega värvus angervaksaga värvitud valge lõng ebaühtlaselt ja on heledama kollaka ja rohekama siiruviiruline, sest üks selle lõngavihi külg tsillis koguaeg selle kahevärvilise lõngavihi juures. 

Aga mis sellest kahevärvilisest lõngast endast sai? No ma tegelt ei ütleks, et tulemus oli pettumus, pigem ootamatu, sest iseenesest tulid värvid väga ilusad ja lõnga pärast mingi juba kaklema, et kes sellest endale sokid või kindad saab. Selle pildi peal ütleks, et värvid on 98% samad, mis päriselus, seega siit ka üllatus, kui värvid tumehalli lõnga kollasega, saad türkiissinise :)

Pillirooga värvitud lõnga panin juba ennetlikult teise kaussi värvivee sisse, kuna angervaksaga värvides nägin, mida see salapärane lõng teeb. Sellepärast võib angervaksa lõng olla ka heledam, sest koosvärvitud potis segasin aeg-ajalt värvivett, mille tulemusena segunes värviandnud rohekas toon kollase angervaksa omaga.

Kalamehed ja nööbid

Kuigi kala ei võta, siis ei tasu sellel lasta ennast morjendada, sest harjutamine teeb ju meistriks :) Tegelikult sai Kalle isegi kala, kuid mind nad ainult narrisid ja sõid kõik ussid ära. Seoses kalal käimisega, õmblesin Kallele õngekoti, sest muidu vedeles ta spinna niisama autos.

Kott on tavalise toru kujuline, millel üleval tunnel nööri jaoks ning sang, et ikka mugav õla peale võtta oleks. Koti kangas on Abakhanist ostetud....vakstu moodi kangas, ma ei teagi, mis selle nimi on...hmmm. Ostsin kunagi allahindlusega terve hunniku, igasuguste mustritega, loomulikult enamasti lillelisi. Õnneks olin ühe ka veidi "mehisema" kaasa haaranud, tegelt tahtsin sellest midagi endale teha, sest mulle kohutavalt meeldivad Ed Hardy joonistused, mis ka sellel kangal olid, mitte küll originaalid, aga siiski. Nüüd on sellest kangast natuke vähem kui pool alles, eks näis mis sellest veel teha saab.
Lisaks tuli tollel hetkel enda arust mega hea idee, hakata nööpe sorteerima. Kui olin ühe karbi ära sorteerinud, siis see mõte enam nii hea ei tundunud, sest teadmine, et meil on liiga palju nööpe sai nüüd kinnituse. Kuna juba ammu oli mõte vanade Norma maitseainete topside kirjaga osa tahvlivärviga üle võõbata, et neid mitmekülgsemalt kasutada saaks, siis leidsid nööbid endale just nendes uue kodu.

Algul kirjutasin nööbi värvi topsile tavalise kriidiga, kuid see kulus liiga kiiresti maha ja tähed ei tulnud ka väga ilusad :) Seega sai ostetud kriidimarker, mis kirjade järgi peaks olema lihtsalt vees lahustatud ja markeri sisse pandud kriit. Sellega oli tunduvalt parem kirjutada ja peale nende topside said ka plastmassist läbipaistvad kastid endale uued sildid ja kirjad peale.
Tegelikult jäi nööpide sorteerimine poolikuks, kuna kusagil peaks olema veel kaks karpi nööpe. Üks neist on karp, mis ei käi lahti, sest värvisin spreiga plekist karbi üle ja panin liiga vara kaane peale, mis kuivas värviga kokku -.- kuigi katsudes tundus värv kuivanud olevat. Aga teise kohta ei ole mul aimugi, kus too olla võiks, sest hetkel on käsitöötuba kasutuses laoruumina, sest mujal on remont ja kõik asjad on sinna tassitud.
Millegi pärast oli meil kõige rohkel pruune nööpe, millele järgnesid mustad ja valged. Viimastest ma saan täitsa aru, kuna neid lõikan issi vanadelt triiksärkidelt ära, aga pruunid...tegelt enamus neist on ikkagi nõukaaja pärand, vb sellepärast.

Kased ja kaktused

Issi käis jälle Inglismaal ja tõi Mollie Makes uue numbri, millega sai kaasa mini hoop stitch kit-i ehk siis eesti keeles mini tikkimisraami tikkimise komplekti...kudiagi imelik on eesti keeles :) tikkimisraam...tikkimisrõngas? tikkimisraam ikka vist. Ühesõnaga, kuna jälgin seda ajakirja ka interaktiivsel viisil, siis oli kole tahtmine seda numbrit saada...loomulikult oli ajakirjas veel toredaid asju, nt merineitsi ja muude mereelukate heegeldamise õpetus, artiklid käsitööliste (crafters) kohta jne.

Kaasas oli 2 tikkimisraami, mulineed, kangas ja nõel. Ajakirjas endas oli ka õpetus, kuid seda ma ei vaadanud :) kopeerisin ainult tikitavad pildid ja vaatasin selle sama pakendi pealt pilti, kuidas originaalis olid kaktused tikitud. Tegelikult oli kaktuste valik suurem, aga kuna paljude heade vahel valida ei osanud, siis võtsin need, mis olid pakendi peal. Egas nad samasugused ei tulnud, igal käsitöölisel ikkagi enda käekiri, aga siiski. 

Inglise käsitöö ajakirjade juures meeldibki mulle see, et alati on mingi väike nokitsemine kaasas. Lisaks materjalidele on enamasti kaasas ka tööriistad. Sellest tulenevalt on ka hind krõbedam, aga jah, mis seal ikka :)
Lisaks kaktuste tikkimisele värvisin vahepeal veel lõnga. Kuna sauna jaoks oli vaja vihtasid teha, kraapisin ruttu ruttu mõned lehed kokku, pistsin potti ja värvisin lõnga. Kusjuures hakkasin mõtlema, et ei olegi kasega enne värvinud, sest kaseviha vesi on selline kole pruunikas roheline, seega ei ole ahvatlust tekitanud, kuid igal pool räägitakse kui ilusad värvid kasega tulevad, seega proovisin ka järele.

Maarjajää pistsin potti värvimise ajal. Kõige heledam oli enne valge lõng, kõige ülemine hall lõng ja kõige tumedam on eelpeitsitud vaskvitrioliga. 

Lootsin, et hall lõng jääb natuke säbrulisem, aga egas sellel ka midagi viga ei ole. Päriselus on värvid veidi kollakamad kui pildil, seega võin täitsa rahule jääda.

 Suurem värvimine ootab veel ees. Valmistasin lõngad juba aegsasti ette, et ei peaks jälle poole ööni peitsima ja värvima. Ostsin Tartu Magaziinist lõnga, kus on valge ja tumehall kokku korrutatud. Selle lõngaga kaasnevad suured ootused, kuid palju loota ei või, siis tavaliselt ei kuku asjad nii välja, nagu tahetud.

Taimede värviproovid

Proovisin värvida ka ahtalehise põdrakanepi, valge madara ja kilpjalaga. Ütlen ausalt, et olen veidi pettunud, kuna põdrakanepiga värvitud lõng tuli selline määrdunud roheline, madaraga värvitud lõng tavaline roheline ning kilpjalg on juba pikem jutt.

Heledamad on maarjajääga peitsitud, tumedamad (rohelisemad) vaskvitrioliga, v.a kilpjalaga värvitud lõngad on mõlemad vaid maarjajääga peitsitud.

Tegelikult proovisin algselt värvida ka hariliku palderjaniga, kuid värvivesi nägi väja nagu tee, seega haarasin väliköögi kõrvalt valget madarat ning keetsin sellest veidi värvi juurde. Seega võib olla madaraga värvitud lõng veidi palderjanine :).
Põdrakanepi otsimiseks pidin pea 30-kraadise ilmaga toppima selga pikad riided, et sääsed, parmud ja muud mutukad mind elusalt nahka ei pistaks ja raiesmikule minema. Higi voolas üle keha, taimed sai koju toodud ja potti pistetud, kuid tulemus sellist vaeva ära ei tasunud.
Ja nüüd kõige suurem pettumus, kiljalg. Nimelt olen ükskord juba kilpjalaga lõngu värvinud (rohkem juttu siit) ja tulemuseks oli minu jaoks täiesti üllatavalt väga ilus roosakas, beežikas, pruunikas toon....vanaroosa on äkki kõige lähim värv. Kerisin kilpjalaga värvimiseks rohkem lõnga vihtideks, isegi ühe vanavanaema kedratud ühekorde lõnga ning panin kilpjalad podisema. Kui vedelik oli umbes sellist värvi nagu eelmine kord, siis korjasin taimed välja ning panin lõngad sisse. Loomulikult oli kell siis juba pool 1 öösel :) nagu ikka käsitööd tehes juhtub. Aga see selleks, jätsin lõngad hommikuni vette, kuna kohe mingit tahtmist ei olnud öösel neid segamas ja poputamas käia. Ja mida näevad minu silmad hommikul, lõngad on täitsa rohelised. Tegelt ei saa öelda, et täitsa rohelised, sest neil on pigem rohekas toon, selline külmema poolne heleroheline. Hakkasin siis mõtlema, et mis eelmine kord teisti tegin. Muud ei suutnud välja mõelda, kui et aeg oli teine. Nimelt värvisin eelmine kord augusti keskel. Aga seegi õppetund. Eks proovin augustis uuesti, äkki saan enda roosa lõnga ikka kätte :)

Nahast kotid

Selle aasta üks oodatumaid valikaineid oli minu jaoks kindlasti nahatöö. Kunstnahast olin juba ennegi igasugu kotikesi ja ehteid valmistanud, kuid päris nahk, see on ikka uhkem värk. Nahatöö tunnis said selgeks algelisemad võtted, kuidas nahka kasutada ning üheks koolitööks pidi enda lõike järgi valmistava väikese kotikese.

Minu koti nimi on soolikarohu kottike, seda mitte sellepärast, et seal soolikarohu taimi hoiaksin, vaid selle mustri pärast. Nimelt kaunistavad kotti soolikarohtu meenutavad motiivid, botaaniliselt pole need küll korrektsed, kuid siiski. Mustri tegemiseks kasutasin puidupõletit, millel oli igasugu erinevaid otsikuid. Klapi äär hakkas veidi loperdama, kuna põleti oli liiga kuum, kuid proovitükikeste peal katsetades ma õiget temperatuuri ei leidnud ja egas seda väga reguleerida ei saanudki, kas oli stepslis või mitte :)

Lisaks koolitööle nokerdasin täna natuke ka ühe teise koti kallal. Nimelt oli mu tädil üks nahast kott, mille rihm läks katki. Sain siis selle endale, nagu ma ikka vanu katkiseid asju kogun :) Kuna poest sai koju toodud uued suvekingad, siis oli nende juurde ka uut kotti vaja. Nii saigi vanast kotist uus.

Harutasin tangidega vana needi lahti, panin uue needi ümber natuke liimi ja uue pandla ning neetisin rihma uuesti kinni. Lisaks liimisin klapi äärde ka valge, veidi robustse, kuid õrna mummudega pitsi.

Ja selline ta välja tuligi. Ise olen üli rahul ja õnnelik. Käisin juba linnapeal eputamas ka ära :)
Aga jah, see nahatöö on ikka huvitav asi, millega tulevikus võiks rohkem tegeleda. Garaažis ootab üks nahaõmblusmasin ka korda tegemist, eks näis kunas selleni jõuab.

Lupinus polyphyllus lõng ja kääripesa

Kuna taimed vohavad praeguse ilmaga nii mis kole, siis tuleb neid natuke piirata ja nendega lõnga värvida :)

Nii piirasingi natuke aega tagasi raiesmikul kasvavaid lupiine. Viskasin värvivette ka paar puuvillase kanga tükki. Tumedam on lehtedega värvitud ja heledam õitega. Samamoodi ka lõngade puhul, kus kõige rohelisem on vaskvitrioliga peitsitud ja lehtedega värvitud lõng, heledam roheline maarjajääga peitsitud ja lehtedega värvitud. Kõige heledam lõng sai ka maarjajääga peitsitud, aga õitega värvitud. Kuigi pildi pealt ei tule selle toon väga välja, siis tegelikult on see täitsa olemas :) Väga positiivselt olin üllatunud lupiini lehtedega ja vasega peitsitud lõnga värvis, kuna see tuli kohe vääääga ilus. Selline mõnus veidi kollakas roheline.
Selle nädalavahetusel värvisin veel, kuid ei ole vihtidest keraks kerida veel jõudnud. Lisaks jäid mõned vihid maale veel kuivama.

Lisaks lõnga värvimisele valmis koolitööna ka vilditud kääride kott. Ülesandeks oli šablooni järgi viltimine...pigem šablooni ümber vilitimine. Esialgseks plaaniks oli issile saunamüts teha, aga nagu vanasõna ütled, siis ajab suur tükk suu lõhki ja nii ka minul. Nimelt meenutas lõpptulemus pigem halli suurte aukudega juustu kui saunamütsi. Tollel päeval ei tahtnud mul väga midagi välja tulla, seega lõpuks loobusin.

Aga siis ühel reede õhtul, kui normaalsed noored väljas pidutsemas käivad, tuli minul peale ilge tuhin soojas vees seepi lahustada ja villa nühkima hakata :) Seekord hallitusjuustu ma ei viltinud ning tegin hoopis oma õmbluskääridele koti. Voodri ja klapi jaoks tuhnisin kõik kangavarud läbi (neid on liigagi palju) ja no ei sobinud mitte miski selle imeliku rohekashalli villaga peale pohladega kardinakanga, mille olin kunagi Sõbralt sõbrale poest ostnud, et iseseisva praktika lapitööd teha. Kuna kangas ise on veidi retro, siis retrosuse lisamiseks kaunistasin klapi ääre sik-sak paelaga ning ka kinnituseks sai otsitud vanem kui 20-aastane nööp. Ise kutsun seda retro kääripesaks, kuigi meenutab mulle veidi punase ninaga sammalhabet :) Aga käärid saavad mõnusalt kotis passida ning vajadusel ka mõne väiksema sõbra kampa võtta.

Seto suurrätt

Kaua tehtud kaunikene, nagu öeldakse. Tegelt nii kaua selle tegemisega ei läinudki, lihtsalt tundus, kuna koolis ei saanud iga päev tegemas käia. Kogu lõime käärimise, rakendamise, kudumise ja narmaste keerutamisega läks vb maksimaalselt 5 päeva, kui oleks täistööpäeva teinud. Kuigi alguses tundus mega jube, kuna lõimed olid villasest lõngast, mis loogiliselt peaks kergesti katki minema, kui soaga neid nühkida, siis tegelikult nii jube ei olnudki ja teeksin hea meelega veel mõne.

Värvideks olid hall, heleroosa, kollane ja selline tumeroosakas lilla :) natuke nagu vaarikakarva, samas ei ole ka...ebamäärane tumeroosa toon. Muidugi lõnga ostmisega sai natuke puusse pandud, kuna vaja oli kahe suurräti jagu, siis ei osanud ma esimene kord täpselt arvutada, millist värvi kui palju vaja on. Aga sellest õppetund järgmiseks korraks. 

Muster on võetud Seto suurräti raamatust, kuid lõnga koguse järgi on triipe veidi kohandatud. Ise jäin väga rahule ja kuigi tegu on villase lõngaga, siis arvuti või teleka ees rätti ümber võttes, see nii väga ei torgigi, kui arvata võiks. Kõige tüütumad etapid olid niietamine ja soastamine, millele järgnes narmaste kokkukeerutamine. Samas sai jalgpalli EM alagrupi mängude ajal sõrmedel lasta käia.