Heledamad on maarjajääga peitsitud, tumedamad (rohelisemad) vaskvitrioliga, v.a kilpjalaga värvitud lõngad on mõlemad vaid maarjajääga peitsitud. |
Põdrakanepi otsimiseks pidin pea 30-kraadise ilmaga toppima selga pikad riided, et sääsed, parmud ja muud mutukad mind elusalt nahka ei pistaks ja raiesmikule minema. Higi voolas üle keha, taimed sai koju toodud ja potti pistetud, kuid tulemus sellist vaeva ära ei tasunud.
Ja nüüd kõige suurem pettumus, kiljalg. Nimelt olen ükskord juba kilpjalaga lõngu värvinud (rohkem juttu siit) ja tulemuseks oli minu jaoks täiesti üllatavalt väga ilus roosakas, beežikas, pruunikas toon....vanaroosa on äkki kõige lähim värv. Kerisin kilpjalaga värvimiseks rohkem lõnga vihtideks, isegi ühe vanavanaema kedratud ühekorde lõnga ning panin kilpjalad podisema. Kui vedelik oli umbes sellist värvi nagu eelmine kord, siis korjasin taimed välja ning panin lõngad sisse. Loomulikult oli kell siis juba pool 1 öösel :) nagu ikka käsitööd tehes juhtub. Aga see selleks, jätsin lõngad hommikuni vette, kuna kohe mingit tahtmist ei olnud öösel neid segamas ja poputamas käia. Ja mida näevad minu silmad hommikul, lõngad on täitsa rohelised. Tegelt ei saa öelda, et täitsa rohelised, sest neil on pigem rohekas toon, selline külmema poolne heleroheline. Hakkasin siis mõtlema, et mis eelmine kord teisti tegin. Muud ei suutnud välja mõelda, kui et aeg oli teine. Nimelt värvisin eelmine kord augusti keskel. Aga seegi õppetund. Eks proovin augustis uuesti, äkki saan enda roosa lõnga ikka kätte :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar