Selle aasta üks oodatumaid valikaineid oli minu jaoks kindlasti nahatöö. Kunstnahast olin juba ennegi igasugu kotikesi ja ehteid valmistanud, kuid päris nahk, see on ikka uhkem värk. Nahatöö tunnis said selgeks algelisemad võtted, kuidas nahka kasutada ning üheks koolitööks pidi enda lõike järgi valmistava väikese kotikese.
Minu koti nimi on soolikarohu kottike, seda mitte sellepärast, et seal soolikarohu taimi hoiaksin, vaid selle mustri pärast. Nimelt kaunistavad kotti soolikarohtu meenutavad motiivid, botaaniliselt pole need küll korrektsed, kuid siiski. Mustri tegemiseks kasutasin puidupõletit, millel oli igasugu erinevaid otsikuid. Klapi äär hakkas veidi loperdama, kuna põleti oli liiga kuum, kuid proovitükikeste peal katsetades ma õiget temperatuuri ei leidnud ja egas seda väga reguleerida ei saanudki, kas oli stepslis või mitte :)
Lisaks koolitööle nokerdasin täna natuke ka ühe teise koti kallal. Nimelt oli mu tädil üks nahast kott, mille rihm läks katki. Sain siis selle endale, nagu ma ikka vanu katkiseid asju kogun :) Kuna poest sai koju toodud uued suvekingad, siis oli nende juurde ka uut kotti vaja. Nii saigi vanast kotist uus.
Harutasin tangidega vana needi lahti, panin uue needi ümber natuke liimi ja uue pandla ning neetisin rihma uuesti kinni. Lisaks liimisin klapi äärde ka valge, veidi robustse, kuid õrna mummudega pitsi.
Ja selline ta välja tuligi. Ise olen üli rahul ja õnnelik. Käisin juba linnapeal eputamas ka ära :)
Aga jah, see nahatöö on ikka huvitav asi, millega tulevikus võiks rohkem tegeleda. Garaažis ootab üks nahaõmblusmasin ka korda tegemist, eks näis kunas selleni jõuab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar