Vanast uus

Leidsin maalt oma 1.klassi pinali, mis oli kleepse täis kleebitud ning soditud. Minu mäletamist mööda oli see mu kõige esimene pinal ja ma olin selle üle nii uhke, ikkagi Minniga ju :) Kusjuuures mul on isegi mõned pliiatsid sellest pinalist alles. Need on küll umbes kahe cm pikkused, aga kasutada saab ikka.

Kuna olin juba ammu mõelnud, et tahaks endale sellist pinalit, kuhu pliiatsid ja mõned vildikad panna, siis võtsin ja tuunisin selle vana pinali ära. Vaatasin ka uusi pinaleid poes ja käsi ei tõusnud ostma, kui kõik need mis mulle meeldisid maksid 7-10 euri ja ühtegi kirjutusvahendit seal sees ei olnud.
Pinali peale kleepisin Abakhanist ostetud vakstu moodi kanga. Klapil oleva kiletasku lõikasingi kiletaskust :) kus dokumente vahel hoitakse ja õmblesin kanagale. Kõige hullem oli sisemuse üle kleepimine, kuna iga pliiatsivahe pidi ju kleepsust välja lõikama ja august läbi suskama. Kui asjad on sees, siis ei ole näha, et tegelikult on mõnest kohast lilla paista, kuid kuna jätsin alles kõik muud lillad detailid, siis see ei häiri. Ma arvan, et pean pinalile peale poole õigelt poolt avamiseks tegema mingisuguse kaunistuse, nt lipsu või midagi, muidu suudan ma selle koguaeg valet pidi kätte võtta :)

Uueks tegemise lainel leidsin maalt koos pinaliga ka vana meigitarvete karbi. Nu tegelt ei ole see mega vana, kuna on saadud ikkagi 90-ndatel, aga minu jaoks vana. Selle saime kunagi tasuta kaasa mingisuguse kataloogiga, kus olid tellimiseks lahedad markide moodi lipikud kaasas, kuhu olid peale trükitud tooted ja siis sai tootelehte nendega täita. Karbil on lukk ja puha :)

 

 Katsin karbi salvrätikuga ning liimisin äärtesse pitsi. Kaane sisemuse tegin ka uue, kuna seal oli peegel, mida õmblemise tarvikute karbis vaja ei lähe, sest egas sealt ennast tervelt ei näe, kui riideid õmmelda :) Peegli kohale tegin nõelapadja, mille raamisin pitsiga ja mis näeb välja nagu nukuteater. Kleepisin nõelapadaja ümber ka uue musta vildi, sest vana venis ära kakkumise peale välja ning seda ei saanud enam tagasi panna.

Lisaks taaskasutusele õmblesin endale ka väääääga lihtsa pinali, mida saab igapäevaselt kotti visata lisaks eelmisele pinalile, kus on harvemini kasutatavad vahendid. Kusjuures pinali õmblemisele läks max 10 min, millest kõige kauem võttis luku värvi valik :)

Ma loodan, et mõni marker ei hakka läbi laskma ja vilti ära ei määri. Selline mõnus lihtne aga praktiline pinal.Tegelt on mul mega palju muid asju teha :) aga kui inspiratsioon ja tahe peale tuleb, siis kohe ei saa.

Taaskasutus

Nagu eelmises postituses mainisin, siis olen viimasel ajal leidnud teise ringi poodidest palju ilusaid asju. Ja eile juhtus see jälle!!! Kõige õnnelikum olen õmblusmasina üle, mis vb ei õmblegi :) aga see-eest on meeeega ilus ja maksis ainult 8 euri, seega võin ma selle niisama riiuli peale ka seisma panna.

Kui hooratast keerata siis õmbleb küll, aga mingid jupid on puudu. Eks viin ta meie õmblusmasina onu juurde ja siis saab teada, mis tulevik toob. Jah selle onu nimi on Onu Õmblusmasinaparandaja :) Kuna hinda ei olnud poes selle iluduse peale pandud, siis küsisin müüalt ning ootasin, et vastuseks tuleb 45 euri miinimum, aga õnneks oli ainult 8 euuuriiiiiii!!! Jeiiii!!!
Lisaks õmblusmasinale leidsin veel igasuguseid kangaid. Pooled puuvillased, teised puhas polüester. Mina kui tekstiilitöö õpilane ning ülikoolis bioloogia eriala lõpetanu, ei peaks küll polüestrit armastama, kuid nii roheline ma veel ei ole.

Kõige ülemine jänkudega kangas on tegelikult väike padjapüür. Mõtlesin, et sellest saaks laheda poekoti teha või siis kasutada millegi muu kaunistamiseks. Kahest kangast kavatsen endale pluusid teha (all vasakus nurgas musta põhjaga kangas ning keskel paremal valge põhjaga täpiline kangas). Need mõlemad ongi ühed polüestrid, kuid kangad langesid nii ilusti, et ma kohe nägin neid õhuliste pluusidena, mitte kangatükkidena. Kangas all paremas nurgas tekitas minus kahtlust, kas võtta või jätta, kuid kuna kohe see riiulilt silma jäi, siis pidin ikka võtma, kuna botaaniku silm nägi kangal kohe Berberis vulgarise marju, ehk hariliku kukerpuu marju ehk siis kaugemale mõeldes barbarissi komme :) Seda kangast kasutan arvatavasti iseseisva praktika lapitöös. Aga eks aeg näitab.

Taimedega värvimine

Suvel jäi materjaliõpetuse kodutööks värvida taimede ja seentega lõngasid. Kuigi ülesandes oli kirjas, et on vaja värvida kahe erinevad taimega ja nii umbes 20 g lõnga, siis ei suutnud mina taimedele vastu panna ning värvisin kohe palju palju rohkem :)

Taimed, mida värvimiseks kasutasin: arujumikas, kõrvenõges, soolikarohi, roosi õielehed, pilliroog, angervaks, kilpjalg, aeduba. Vist sai kõik, aga ei ole kindel. Peitsimiseks kasutasin maarjajääd ja vaskvitrioli.

Pildil on värvid suhteliselt hästi välja tulnud, muidugi on need natuke erksamad. Heledama pildi puhul olid pooled lõngad sama värvi :) Eks iga värvimisega sai üha targemaks, kuna näiteks esimene kord kui pillirooga värvisin ning lõng oli mega ilus soe kollane, suutsin ma värvi kinnitamiseks kasutatava äädika kallata värvivette, mitte viimasesse loputusvette, kuhu seda tegelikult tuleb kallata ning selle tulemusena kadus kogu ilus värv. Aga pärast seda olin targem :) Lisaks õppisin ka seda, et parem on teha pikemad vihid, kui küünarnuki ja pöidla vahel, eriti siis, kui lõnga on nt 100g. Siis kuivab lõng kiiremini ära.
Kuna lugesin tarkadest raamatutest, et lõngu päikese kätte kuivama ei tasu panna, sest värvid võivad tuhmuda, siis pidin puuriida külge monteerima ajutise kuivatusala.

Kodus värvides ehitusinsener olema ei pidanud, kuna meie pesukuivatus nöörid on katuse all, kuhu päike väga ei paista.

Lisasin värvivette ka puuvillast kangast ning pitsi. Tulemuseks tulid palju ilusamad värvid, kui lõngadel. See on muidugi minu arvamus, kuid egas lõngade värvid ka koledad ei olnud. Mulle meeldis tohutult kilpjalaga ja pillirooga värvitud puuvillased kangad. Pildil on kilpjala roosakas beežikas põsepuna vanaroosa värvi kangas, aga pillirooga tuli kangas täitsa ilus päikesekollane, nagu oleks poest ostetud värvi kasutanud.
Kuna uhin ja puhin ei ole veel üle läinud, siis peaks sügisel veel proovima seentega värvida, kuid tundub, et see aasta seeneaastat ei tule, sest ööd on külmad ja maa kuiv. Aga eks näis. Lõng, mida värvida on ka kodust otsa saanud, seega kohe seda teha nagunii ei saa.

Lisaks lõngadega värvimisele tuunisin ka Eva käest saadud soolatopsid sukulentide pottideks.

 

Kuna olen sukulentide ja kaktusete hull :) siis olid need rippuvad potid just vajalikud, et lahendada aknalaua ruumipuudust. Tegelikult olid potid pruunid ning suurem lill punase õiega ja väiksemaid ei mäletagi enam, kuid lasin valge spraypaintiga üle ning pärast värvisin detailid uuesti akrüülvärviga ning tulemus sai täitsa mina, nagu mu õde mulle ütles, kui neid potte nägi.

Püsides sukulentide lainel, siis sai minu vai-havisaba uue poti. Käisin Aardla Selveri Sõbralt Sõbrale kaupluses ja ei saanud seda toredat kala potti poodi jätta. Lisaks sellele, et olen ka kala ja igasuguse muu mere/vee elukate hull, maksis see pott ainult 2.60 euri. 

Kusjuures viimasel ajal olen sellest ketist palju lahedaid asju leidnud. Näiteks eelmine nädal sain iseseisva praktika töö jaoks sealt kangaid, mida kindlasti kunagi näitan, kui töö valmis saab ja lisaks veel igasuguseid asju, mis kohe pähe ei tule, aga neid on :)