Käisin jälle koolis...

Jep nii ongi, selja taga on jälle üks sess, kus sai nädala aja kohta päris palju õpitud.

Esiteks, tegime algust nahatööga, kus tutvusime erinevate tehnikatega ning mille tulemusena valmib vähemalt 3 nahast kotikest.
Teiseks, tegime tikkimises paeltikandit, mida ma enne ei olnud kunagi teinud, sest tundus ilgelt raske...aga nagu ikka, kui lõpuks asja kätte võtad, siis ei olegi nii raske :)
Kolmandaks, said läbi tekstiilide kompositsiooni tunnid, mille tulemusena panime oma töödest üles mininäituse, et töid ilus hinnata oleks.

Lisaks alustasin ka oma sõbakirjalise töö kudumist. Ühe tüki peab veel kuduma ja siis sellest mingi toote välja võluma. Eks ta kott või padi tule, aga sinna on veel aega.
Edasi arenes ka Waldorf nuku tegemine, mille juures tekkis palju vahvaid ütlemisi, kuid nendest parim oli Lenna öeldu  "Mul tekivad ikka tselluliidikärakad, ükskõik kui palju ma topin!" Toppisime nuku keha villa täis, nalja oli muidugi nabani ja sellest lausest teemaarendusi sadu.
Heegeldasime ka trikoopaelast vaiba, aga see on pikem jutt.

Raagus märkmepuu

Pean käsi südamel tunnistama, et ei jõudnud ka seekord linde vaadelda. Tegelikult vaatlesin ikka, aga mitte reeglitepäraselt. Võin kirja panna, et hommikusöögi ajal oli söödaautomaadi juures vähemalt 4 pasknääri, kes kapsalehtede pärast kaklesid :)
Aga jätkades veel lindude teemaga, siis meisterdasid loodusesõbrad linnuvaatluse tuhinas puukujulise märkmetehoidja.

Puud kaunistasid erinevad olendid, alates lindudest ja lõpetades orvatega.

Vaja läheb: ristküliku kujuline puuklots (vms püstiseisev objekt, mis meenutaks puud või millele saab puu peale joonistada)                                                                         joonistusvahendid värvilised paberid käärid paberiliim kuumliim kirjaklambrid

Joonista klotsi peale puu tüvi ja oksad. NB! Vaata, et oksi liiga palju ei saaks, muidu ei mahu märkmed üksteise tagant välja paistma! Lõika värvilisest paberist välja loomade/lindude kujud. Liimi need puu peale ning joonista juurde puuduvad osad. Liimi kuumaliimiga klotsi teisele poole kirjaklambrid nii, et need oleksid kohakuti okstega (justkui okste pikendused). Aseta klambrite vahele märkmed ja ongi tore märkmehoidja valmis.

Talvine aialinnuvaatlus

Kuigi talvest ei ole viimase 2 päeva vihma järel peaaegu midagi alles jäänud ja ka kraadiklaas akna taga näitab +5 kraadi, siis sellest hoolimata toimub sellel nädalavahetusel, tegelt ka juba reedel ehk siis 29.-31.jaanaruaril talvine aialinnuvaatlus.

"Ilus" Eesti talv

Ankeedi täitmise ja reeglite kohta saab rohkem infot Eesti ornitoloogiaühingu lehe pealt http://www.eoy.ee/talv/, kust leiab ka mitmeid vaatlust hõlbustavaid materjale, näiteks piltidega vaatlusankeedi,  kuid mis siiski ei ole veel see õige, mille ära saata tuleb. Millegi pärast olen mina iga aasta sellel ajal maal olnud, kus linde me ei sööda. Ja tuleb välja, et ka seekord juhtub sama asi. Küll aga proovin homme ühe linnuvaatluse ära teha, kui mõni lind üldse viitsib sellise koleda ilmaga sööma tulla :)

http://www.eoy.ee/talv/content/materjalid/piltidega_ankeet_2015.pdf

Et veelgi paremini kõiki linde ära tunda, meisterdasime loodusesõpradega wc-paberi rulldiest binoklid. Need küll ei suurenda pilti, kuid eemaldavad ümbritseva müra ja lasevad ühele punktile fokusseerida.

Vaja läheb: 2 wc-paberi rulli augurauda või naasklit  klammerdajat/kuumaliimi nööri/lõnga/paela kaunistusvahendeid: pliiatsid, vildikad, värvid, värviline paber jne.

Kaunista rullid ning kinnita need üksteise külge kuumaliimi või klammerdajaga. Tee kahele poole augud ning pista nendest läbi nöör. Seo nööri otsa sõlmed. Ja oledki valmis minema talviseid linde jahtima.

Peaksin rohkem pintslit kätte võtma

Issil oli täna sünnipäev ja kuna olin nädal aega Räpinas koolis olnud, siis ei jõudnud midagi valmis teha. Eile tulid aga külalised ning enne peo algust käisime poes ja ostsime kingituse. Hommiku poole hakkasin igaks juhuks ikkagi midagi kokku mätserdama. Juhuks, kui poest midagi ei leia.
Kunagi ammu, kui sõbranna Viljandi maja hakati maha müüma, saime seal ringi tuhlata ja endale meelepäraseid asju koju tassida. Mina kui tuntud pahna kokkukorjaja ei saanud sealt ju tühjade kätega ära tulla. Seega kõndisid...pigem sõitsid autoga koju paljud nõukaaja asjad, mis muidu oleksid prügimäele või siis uutele omanikele läinud, minu koju. Egas ma väga enam ei mäleta, mida ma sealt ahnitsesin, aga paar asja olen ikka viimasel ajal ümber teinud ja kasutusele võtnud. Üheks selliseks oli ka issile tehtud maal. Nimelt oli algse "maali" puhul tegu läikiva paberi peale prinditud pildiga, aga pildiraam oli ilus. Ainult sellepärast ma selle kaasa krahmasingi. Ja nüüd sai selle raami sisse ilusam pilt tehtud. Tegelt kaugelt vaadates eelmisel ka viga ei olnud, aga lähemalt oli ikka väga jube :)

Kuna issi on meil jahimees, siis sellest ka selline põdra pilt. Ise 100% pildiga rahule ei jäänud, aga rohkem muutma ka ei julgenud hakata, muidu läheb täitsa nässu. Üks suurem asi, mille koos pildiraamiga koju tassisin oli nõukaaegne lamp, millele sai heegeldamise tunni raames pits külge heegeldatud, kuid see ei ole veel üles pandud ja sellepärast selles kunagi hiljem.

Räpina: kolmas sess

Jälle on möödas üks produktiivne sess, mis algas tohutu aju vaevava kirivöö kudumisega ning lõppes oma tunnihinna arvutamisega. Õnneks oli vahepeal ka rahulikumaid päevi. Kirivöö tegemise sain enda arust selgeks :) eks näis, kui pingi peale vedama hakkan, kas siis saan hakkama. Aaa...ostsin Sujurist endale vöö kudumise pingi ka ja muid jubinaid, sest kui kõik need su ees kastis on, siis on ju palju kergem raha välja käia, kui netist tellida.

Lõputööks inspiratsiooni leidmine ehk kottide paberile sokerdamine, kirivööga mõhklemine, Waldorf nuku jäsemed ja ilma nahata kaalikas :) ehk pea

Lõputöö poole pealt viis mu tee tagasi algse idee ehk siis kottide juurde, üritan mitte uuesti ümber mõelda ja ühele teemale kindlaks jääda. Meie heegeldamise õptaja Ulve Kangro sai endale tuttava kaudu 1870 või midagi sellise aasta Saksa ja Vene moeajakirju...tegelikult nende fragmente. Saime ka ise neid värisevate kätega lapata, mega lahedad olid, midagi muud öelda ei saa :)

Vääääääääääääääääääga vanast moeajakirjast pildid riietest, mida võiks isegi reaalselt teoks teha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hilinenud jõulukingid

Hakkasin usinasti enne jõule kolmnurkset salli kuduma, kuid jõuludeks seda valmis ei saanud. Püstitasin uue ajatähise - aastavahetus. Õnneks uut aega välja mõtlema ei pidanud, kuna sall sai valmis.

Ise jäin väga rahule. Salli alustuseks lõin ringvarrastele 10 silmust. Kudusin ühe edaspidi ja ühe tagasi rea parempidi.
3.rida:  3 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 1 parempidi, õhksilmus ja 3 parempidi.
4.rida: 3 parempidi, 3 pahempidi, 2 parempidi, 3 pahempidi, 3 parempidi
5.rida: 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 2 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi, õhksilmus, 3 parempidi
6.rida: 3 parempidi, 5 pahempidi, 2 parempidi, 5 pahempidi, 3 parempidi
jne.
Ühesõnaga tuleb tagasireal kududa õhksilmad läbi pahempidiselt ning nendest tekib salli keskele kahe triibuna augurida, mille keskel on nii edasi kui tagasi real kootud parempidi 2 silmust. Samasugune triip tekib ka salli pikema osa äärde (aga 3 silmuse laiune).
Igal edasipidi real tekib juurde 4 silmust.
NB! Algselt loodud silmused jäävad salli pikema külje keskele.
Lisasin vahele veel auguridasid ja kullaniiti, mõned read kudusin vaid mohääriga, et sallile tekstuuri lisada. Äärde heegeldasin pitsi.

Tegelikult ei ole pits 100% sama, kuna silmuste arv ei klappinud ning mõnes kohas on vahe kolmnurgad veidi laiemad ning viimases reas on heegeldatud mitte 3 nuppu vaid 2, kuna kartsin, et lõng saab otsa, aga lõpuks jäi ikka üle :) Tüüpiline mina.

Lisaks tegin vennale meigikoti :) nii tore on ikka teda sellega narrida. Lubas enda huulepalsami sinna panna. Kui õmblesin kolleegile jõuludeks kaladega kangast poekotti, siis tahtis vend seda kangast endale, kuigi ei teadnud mida sellega teha. Tegin siis talle ühe toreda kosmeetiakoti, kuna ühte praegusesse ei mahu tal hambahari sisse ja teine on liiga suur.

Kotile panin voodri ja pealisriide vahele puuvilla ja sünteetikasegu vatiini, mille kinnitamiseks teppisin kaladele kaitsvad niidid ümber. Kui olin koti kokku õmmelnud, nägin, et olin kanga nii välja lõiganud, et ühed ja samad kalad kohtusid servaõmbluste juures.

Jõulud

Kunagi ammu ammu seitsme maa ja mere taga tegin vennale jõuludeks kindad. Kuna jätsin kingituse tegemise nagu ikka viimasele minutile, siis pöidlaid ei jõudnud külge kududa. Panin niisama pakki ja lubasin hiljem lõpetada. Kui aga kingid avati ja mu tädipoeg vennalt kindaid proovida küsis, selgus, et olin poole ööni kududes kohemata kaks parema käe kinnast teinud. Ikka juhtub :) See kõik juhtus kaks aastat tagasi. Võtsin siis sellel aastal ennast kokku ja tegin kindad valmis.

Kui peale parema käe pöidlaaugu sulgemist vend neid kätte proovis olid tema sõnad järgmised: "Issand mis hiiglaslikud labad need on?" pani kindad kätte "Veidi vist väiksed" :) Aga jah valmis nad lõpuks said.
Päkapikku mängides ja jõulukingitusi pakkides ei saanud lihtsalt ilma pildistamata empsi tehtud kindaid paberi sisse peita enne, kui olin neist pildi teinud.

Kindad kudus emps tädile, kuna tall on mega väiksed käed, poest peab laste osakonnast kindaid ostma, siis need kindad nägid välja nagu päkapiku omad.
Lisaks sai kingikotti meisterdatud veel poekotte, need siis Kalle empsile ja õdedele.

Kotid on tehtud kileriidest, mis Abakhanis allahinnatud oli. Kangas on ilus, kuid niiiii halb oli õmmelda, kuna see libises talla all nagu auto kiilasjääl. Aga valmis nad said ja rahul oldi.
Töö juures tegime see aasta loosipakid, kus kingitus pidi olema mittematerjaalne või ise tehtud. Mulle see teine variant sobis paremini ja nii tegingi kingituseks poekoti ja helkuri, mis mõlemad on väga praktilised kingitused.

Kuna minu loosipaki sai meie loomasõprade ringi õpetaja, siis kangas, mille Sõbralt Sõbrale poest leidsin, sobis ideaalselt.

Kinkepaki meisterdasin paberibloki kaantest...Räpina paberivabriku paberi omast ja see kukkus minu meelest kõige paremini välja.

Ilusaid pühi ja head uut!