Taaskasuta, sest iga lible leob!
kolmapäev, 9. august 2017
Rohelille disaini uued prossid
Uued prossid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.com/rohelilledisain
teisipäev, 8. august 2017
Rohelille disaini uued kotid
Uued kotid müügil Rohelille disaini facebooki lehel: www.facebook.ee/rohelilledisain
Lubikas (B1)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 114 cm, minimaalne 59 cm. Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)
Lubikas (B3s)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 143 cm, minimaalne 76 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 32x38 cm (kõige laiem koht)
Lubikas (B4s)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges kardinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 121 cm, minimaalne 64 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 35x39 cm (kõige laiem koht)
Naat (D1)
2in1 üleõlakott ja seljakott. Kahe truki abil on võimalik üleõlakott muuta seljakotiks. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Mõõtmed: 34x32 cm
Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/
Lubikas (B1)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 114 cm, minimaalne 59 cm. Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)
Lubikas (B3s)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 143 cm, minimaalne 76 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 32x38 cm (kõige laiem koht)
Lubikas (B4s)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges kardinana. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 121 cm, minimaalne 64 cm. Magneetiline sulgur. Mõõted: 35x39 cm (kõige laiem koht)
Naat (D1)
2in1 üleõlakott ja seljakott. Kahe truki abil on võimalik üleõlakott muuta seljakotiks. Koti valmistamiseks on kasutatud 100% puuvillast kangast. Mõõtmed: 34x32 cm
Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/
Taaskasuta, sest iga lible loeb!
pühapäev, 6. august 2017
Rohelille disaini üleõlakotid
Kassikäpp (A1)
Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 123 cm.
Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.
Mõõtmed: 30x18,5 cm
Hind: 23 eur
Kassikäpp (A2)
Kassikäpp on armsate pitsidega mahedates hallides toonides üleõlakott, kuhu mahub kenasti rahakott ja telefon. Kott on valmistatud kahest seelikust (pealisriie, polüesteri segu) ning kardinast (vooder, puuvill). Kotil on eemaldatav rihm pikkusega 110 cm.
Kotil olev lill on kinnitatud haaknõelaga ning on kasutatav prossina.
Mõõtmed: 29x18 cm
Hind: 23 eur
Lubikas (B1)
Lubikas on mahedates toonidel üleõlakott, mille eelmine elu kulges laudlinana. Tegu on 100 % puuvillase kotiga. Kotil on reguleeritav rihm, maksimaalne pikkus 125 cm, minimaalne 66 cm.
Mõõted: 29x28 cm (kõige laiem koht)
Hind: 24 eur
Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/
Taaskasuta, sest iga lible loeb!
Sildid:
hall,
lilled,
pits,
rohelille disain,
roheline,
taaskasutus
reede, 4. august 2017
Rohelille disaini seljakotid
Lillehaldja kott (C1)
Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.
Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur
Lillehaldja kott (C2)
Lillehaldjate kotid on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatud materjale, seega võib kotte julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.
Koti mõõtmed: 31x37 cm
Hind: 15 eur
Kukemagun (C3)Kott kukemagun on valmistatud 100% puuvillasest kangast. Koti valmistamisel on kasutatud taaskasutatu materjale, seega võib kotti julgesti pesumasinas puuvillasele kangale sobiva programmiga pesta ning töödelda triikrauaga.
Kotil olev lill on eemaldatav ning kasutatav prossina.
Koti mõõtmed: 39x39 cm
Hind: 19 eur
Roosa ristik (C4)
Seljakott Roosa ristik on iga väikse ja ka suure printsessi satsiline unistus. Koti pealmine osa on 100% polüester ning selle õmblemiseks kasutatud kangad olid oma eelmises elus kardinad. Vooder seevastu on 100% puuvillane.
Mõõtmed: 33,5x28 cm
Hind:19 eur
Rohkem infot ja tellimine: https://www.facebook.com/rohelilledisain/
Taaskasuta, sest iga lible loeb!
neljapäev, 3. august 2017
Shabby chic taaskasutus
Peale Rohelille disaini tegemiste ja kooli lõpetamise, olen vahepeal midagi ka endale nokerdanud. Tegemist on nö shabby chic stiilis asjadega ehk eesti keeles roosamanna stiil :) aga see ju minu stiil tegelikult ongi. Kõik asjad on ühel või teisel moel taaskasutatud.
Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.
Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.
Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.
Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)
Esiteks, ehete hoidmise mannekeen, kes on meie peres käest kätte ja toast tuppa juba võib-olla kümme aastat rännanud. Kuigi mul maal metsa mineku ehteid ei ole :) siis tegin mannekeenile uue ilusa kleidi, lisasin paar käsitööga seotud ripatsid jm kaunistust ning panin hoopis karbi peale raskuseks.
Teiseks tuunitud asjaks on kunagi Uuskasutuskeskusest ostetud kandik, tegelikult oli neid isegi kaks. Kuna kandikud vett ei pea ja torti nende pealt serveerida ei saa, siis kraapisin vana pildi maha ja katsin põhja kangaga ning äärtesse lisasin roosa lehemotiividega pitsi. Vana paberi maha kraapimine oli julm töö, sest paberi peal oli kile ja all veidi vees kahjustada saanud vineer, millel olid mõned pinnud välja tulnud, seega ei saanud korralikult paberit maha kraapida, aga veega veidi leotades sain lõpuks hakkama.
Ja kolmandaks tuuninguks...tegelt ei saa seda tuuninguks nimetada, sest algset asja ei olnud olemas :) Aga kolmandaks siis seinale riputatav tasku. Ainukesed poest uuena ostetud asjad on selle juures pärlid ja roosa nööp, kõik ülejäänud osad on kusagilt millegi küljest võetud või taaskasutus/uuskasutuskeskustest.
Proovisin tasku tegemisel võimalikult palju õmmelda ja mitte liimipüstolit kasutada, kuna mulle kohe üldse ei meeldi need no sew õpetused, kus "õmmeldakse" ilma niiti ja nõela kasutamata. Kuigi nööbid ja alumise ääre pitsi ma liimisin, siis ei saa ikka aru, kuidas õmmelda liimipüstolit kasutades endale koolikott, mis ei laguneks poole tee peal ära...võib-olla mujal maailmas lihtsalt ei ole laste koolikotid nii raksed kui meil...aga ikkagi paneb imestama. Sellest ka üks kohandatud mõistatus. Mõista, mõista, mis see on? Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata. Kui arvate, et vastus on kapsas, siis ei, see on liimipüstoliga õmblemine :)
reede, 21. juuli 2017
Rohelille disain
Tegin lõpuks ära....facebooki lehe, kus oma tooteid müüa. Vajutage siis kõik Like ja Share :) Kirjutage facebooki otsingusse Rohelille disain või klikake siia ja jõuate kohale.
kolmapäev, 5. juuli 2017
Lõputöö: Taaskasutatud materjalidest lapiliste vöödega kottide valmistamine
Teen siis väikse kokkuvõtte oma lõputööst. Nagu juba mainisin ja pealkirjas ka näha on, oli minu lõputöö teemaks "Taaskasutatud materjalidest lapiliste vöödega kottide valmistamine". Inspiratsiooniks olid kolm Eesti ajaloos olulist rolli mänginud kotti:
Oma kottide juures tegin üleval pool olevat Karksi vööd veidi ümber. Lisasin neljanda värvi juurde. Vööde värvid valisin vastavalt koti kangastele. Alguses oli kudumine päris keeruline, kuna olin vaid kirivöö proovitöö teinud, kuid umbes pärast kümmet mustrikorda läks asi juba libedalt.
Kottide tegemisel lähtusin puhtsalt enda vajadusest. Nimelt ei ole ma leidnud jaekaubandusest sellist kotti, mis mahutaks ära kõik tööks vajalikud esemed ja muu pahna, mis ikka naistel käekottides on. Kuna kannan pidevalt kaasas A4 formaadis õppematerjale või sülearvutit, siis pean sageli selleks kuhjama ennast kotte täis nagu nagi. Nüüd saan kõik kenasti ühte kotti toppida ja mure murtud. Nii saidki kaks kotti sellised, millega on võimalik igapäevaselt tööl käia ja üks väiksem, mis mahutaks rahakotti, võtmeid ja telefoni.
Kottidele panin nimed oma põhiharidusest lähtuvalt. Miks just sellised taimed, siis sellepärast, et kui nendele kottidele peale vaatasin, siis nad lihtsalt meenutasid mulle just neid taimi.
Mis siis sellest kõigest välja tuli? Esimeseks minu lemmik kott, seljakott ehk mudel Calluna vulgaris ehk harilik kanarbik.
Nii seljakotil kui ka käekotil (mudel Rumex aquaticum ehk vesioblikas) on külgedel trukid, et nende mahutavust saaks muuta vastavalt tassitavale kogusele.
Kolmas, kõige väiksem kott, mudel Fragaria vesca ehk metsmaasikas on inspiratsiooni saanud jahimehe kotist või siis tänapäeval tuntud postiljoni kotist...see on vist inglise keeles nii tuntud.
Nagu viimase kolme pildi pealt näha on, siis tegin pildid enne objektiivi puhastamist ja pidid on pudised ning kõikidel fotodel figureerib üks tore karv nimega Karvu, keda ma kusagilt fotoka seest üles ei leia :) Lisaks sai veel kotide klappe läbi tepitud ja veidi kohendatud.
Aga kõige lõpuks tuli välja kolm toredat ja väga minu nägu kotti, hinne viis, kooli lõputunnistus ja kutsetunnistus. Möödus kolm toredat aastat Räpina aiandukoolis...kahe asemel, sai tuttavaks paljude uute ja toredate oma ala spetsialistidega ning uusi sõpru, kellega oma hobi jagada.
Nagu eelmine kord kirjutasin, siis teen nüüd mõneks ajaks kooliga pausi, saigi teist juba 20 aastat järjest käidud, tegelikult selles lubaduses ma igaksjuhuks pead ei anna :) Kuigi nagu Signe kirjutas, et koolist ma ei pääse, sest septembrist hakkavad ju jälle ringitunnid pihta, aga siis olen jälle õpetaja rollis edasi.
- vardakott, millega tassiti kaasa pere käsitöövaru täiendust;
- märss, millega võeti pikemaks teekonnaks või karja minnes kaasa toidumoona;
- jahikott, milles kanti nii jahitarbeid kui ka koju toodavat jahisaaki.
Kõikide nende kottide juures on mingil määral tegu taaskasutusega. Vardakott tehti tollal vanadest riietest või kangajääkidest ning jahikott valmistati peamiselt jahisaagilt saadud nahast. Looma poolt loovutatud elu austamiseks kasutati sageli ära ka looma luud ning nendest tehti kottide kinnitused.
Kottide kujundamisel kasutasin suuri ühtseid pindu, et vajadusel kott üles harutada ning midagi uut õmmelda. Samal põhimõttel lisasin ka lapilised vööd, et neid oleks kerge eemaldada ning muuks otstarbeks kasutada. Et kottidest moodustuks kollektsioon, kasutasin samu kangaid. Neid oli neli ning tegu oli Uuskasutuskeskusest ja Sõbralt Sõbrale saadud kangastega. Piltidel näha olev ruuduline kangas oli eelnevalt seelik ning voodriks kasutatud kangas kardin. Teised kangad olid mööblikanga jäägid.
Vöödeks ja rihmadeks kasutasin lapilisi vöid, mis on üks kirivöö sort. Nende eripära on linase lõnga puudumine, tegu on enamasti läbivillase vööga. Lapilisi vöid kutsutakse ka lätilapilisteks ning nopsilisteks vöödeks. Seda sellepärast, et need on levinud Lätiga piirnevatel aladel ning ka Läti rahvariide komplektides.
Lapilise vöö kudumine on tunduvalt kergem kui kirivöö puhul, kuna mustrikord on lühem. Samas on minu meelest lapilised vööd pehmemad, armsamad ja nunnumad :) kui kirivööd. Kirivööd on minu jaoks veidi ranged, aga see on maitse asi.
Oma kottide juures tegin üleval pool olevat Karksi vööd veidi ümber. Lisasin neljanda värvi juurde. Vööde värvid valisin vastavalt koti kangastele. Alguses oli kudumine päris keeruline, kuna olin vaid kirivöö proovitöö teinud, kuid umbes pärast kümmet mustrikorda läks asi juba libedalt.Kottide tegemisel lähtusin puhtsalt enda vajadusest. Nimelt ei ole ma leidnud jaekaubandusest sellist kotti, mis mahutaks ära kõik tööks vajalikud esemed ja muu pahna, mis ikka naistel käekottides on. Kuna kannan pidevalt kaasas A4 formaadis õppematerjale või sülearvutit, siis pean sageli selleks kuhjama ennast kotte täis nagu nagi. Nüüd saan kõik kenasti ühte kotti toppida ja mure murtud. Nii saidki kaks kotti sellised, millega on võimalik igapäevaselt tööl käia ja üks väiksem, mis mahutaks rahakotti, võtmeid ja telefoni.
Kottidele panin nimed oma põhiharidusest lähtuvalt. Miks just sellised taimed, siis sellepärast, et kui nendele kottidele peale vaatasin, siis nad lihtsalt meenutasid mulle just neid taimi.
Mis siis sellest kõigest välja tuli? Esimeseks minu lemmik kott, seljakott ehk mudel Calluna vulgaris ehk harilik kanarbik.
| Modelliks on minu noorem õde |
| Jätkuvalt on modell minu noorem õde...pigem tema jalad ja rippus käed :) |
| No ja ikka sama modell :) |
Aga kõige lõpuks tuli välja kolm toredat ja väga minu nägu kotti, hinne viis, kooli lõputunnistus ja kutsetunnistus. Möödus kolm toredat aastat Räpina aiandukoolis...kahe asemel, sai tuttavaks paljude uute ja toredate oma ala spetsialistidega ning uusi sõpru, kellega oma hobi jagada.
Nagu eelmine kord kirjutasin, siis teen nüüd mõneks ajaks kooliga pausi, saigi teist juba 20 aastat järjest käidud, tegelikult selles lubaduses ma igaksjuhuks pead ei anna :) Kuigi nagu Signe kirjutas, et koolist ma ei pääse, sest septembrist hakkavad ju jälle ringitunnid pihta, aga siis olen jälle õpetaja rollis edasi.
Tellimine:
Postitused (Atom)




















