Mummulised vanutatud kindad

Oli aasta 2007. Talv. Väljas tormas. Postiljon tatsus läbi lumetormi....seda ma tegelikult ei tea :) Ilmus uus Käsitöö, mille kaanel ilutsesid punane mustade mummudega vilditud müts ja kindad. Kaanefoto jäi mulle kohe silma, aga julgust neid ise teha ei olnud, kuna hirmu tekitas asjaolu, et kas ikka tulevad välja või mitte (pesumasinaga viltimise hirm on tingitud mitme lemmiku villase eseme väikseks viltimisest :) ikka juhtub). Aga siis ühel päeval küsis Reet minu käest, et egas mul ei ole seda ajakirja, et tema tahaks neid teha. Otsisin ajakirja üles ja laenasin talle ja kui valmis kindaid ja mütsi nägin, siis hakkas südames kripeldama, et tahan endale ka. Mõttest kindaid teha läks mööda vaid üheksa aastat ja voilaa, valmis nad saidki.

Lisan ka õpetuse, et ei peaks ajakirja otsima hakkama, kui peaks isu peale tulema endale ka selliseid kindaid teha.
Vaja läheb:

• sukavardad nr 8 ja heegelnõel nr 4 (ajakirjas soovitati, et "lõdvema käega kudujale nr 6 varrast ja olenevalt käekirjast heegelnõela nr 4 või 5)

• lõdva keeruga 100% villast lõnga (ajakirjas on kasutuatud Novita lõng Huopanen 100g/157m, 100g punast ja 20g musta mummudeks). Mina kasutasin Gründl Filzwolle 50g/50m (roosa) ja Steinbach Wolle 50g/50m (musta). Roosat läks 3 tokki, musta umbes veerand tokki. 

 

Kinnaste alustamiseks loo sukavarrastele üles 36 silmust, jaota 4 vardale ja sule ringiks. Koo 1.rida pahempidi, siis ei hakka serv rullima. Koo 5 rida parempidises koes. 7.real kahanda iga varda kohta 1 silmus ning koo read 8-28. Kuna minu kindad on ramnest veidi laiad, siis soovitan luu pigem 32 silmust, kuid seda saab hiljem viltimisega veidi korrigeerida.

Koo 29.real abilõngaga sisse pöidlaava 6 silmuse ulatuses (parema istuvuse saavutamiseks koo vardal esimene silmus ja siis 6 pöidlaava). 

Koo read 30-50 ning alusta kahandamist: koo igal real 1.varda alguses ja 2.varda lõpus ning 3.varda aluguses ja 4.varda lõpus 2 silma parempidi kokku. Kui alles on 8 silmust, katkesta lõng, tõmba läbi silmuste ja peida ots. 

Koo pöial. Haruta abilõng eest ära ja korja pöidlaava silmused 3 vardale (silmused vastavalt 4,4 ja 5). Koo 10 rida, seejärel kaganda iga varda lõpus 1 silmus. Kui alles on 3 silmust, katkesta lõng ja tõmba läbi silmuste ning peida otsad. Kuna Reeda kinnastel oli pöial veidi lühike, siis lisasin pöidla pikkusesse 2 rida juurde ehk pöidla kõrguseks enne kahandamist oli 12 rida.

Heegelda mummud. Heegelda 4 ahelsilmusest kett. Seejärel heegelda 1.silmusesse 5 ühekordset sammast, nii nagu heegeldaksid nuppu, st iga samba viimane keerd jääb heegelnõelale. Tõmba pärast viimase samba heegeldamist lõng korraga kõikidest keerdudest läbi ja kinnita mumm kinnisilmusega kootud pinnale. Katkesta lõng 4-5 cm kauguselt, keera ümber mummu ja peida lõngaots selle sisse. 

Minu mummud tulid veidi lapergused, aga muidu väga armsad...isegi lapergused mummud on minu lemmikud :) Ainuke, mida muudaksin, oleks mummude arv, kuna tegin neid vähem, kui ajakirjas oleva pildi peal oli, aga kuna see mind ei häiri, siis on kõik korras. 

Kinda mõõdud tulid umbes nii suured, et oleksin ühte kinnast saanud kanda mütsina, aga kuna tung oli suur kindaid ära vanutada, siis ei unustasin neist pilti teha. Kinda enda kudumiseks läks aega maksimaalselt 1 tund, kuna lõng ja vardad olid paksud.

Vanuta. Ajakirjas soovitatakse vanutada villaprogrammiga pestes 3-4 korda ja lisades pesuvahendit alles 2. pesukorral. Vb saab nii paremini kontrollida, milline on vanutamise prosess, aga mina olen ju kärsitu :) Algselt pesin igaks juhuks 20 min lühiprogrammiga 40 kraadi juures, peale seda hakkas kinnas juba kuju võtma. Siis aga panin muu pesuga 40 kraadi juures tavalise puuvillase pesu programmiga masinasse, kus veidi enne tsükli lõppu masinast välja võtsin...õnneks, muidu ei oleks arvatavasti kätte läinud. Aga jah, minu jaoks on vanutamise osa alati selline katsetamise värk, no muidugi peaks tegema enne lõngaga vanutamise proovi, aga kes seda viitsib teha...muidugi ei pruugi alati nii palju vedada, kui mul seekord vedas.

Selles ajakirjas on tegelikult õpetus ka samas stiilis kahe erineva mütsi ja randmesoojendajate tegemiseks. Seega, kellel huvi, siis vaadake ise järgi (Käsitöö, talv 2007).

Roosad jänkupadjad

Tööle minnes jääb minu tee peale Võru tn kaltsukate allee, kus oli akna peal vääääga pikka aega kolm velvetist kardinat. Sel nädalal päästsin nad sealt akna pealt ja õmblesin neist roosad jänkupadjad.

Haarasin akna pealt kardinad ja hakkasin hinda otsima...üks euro tükk, mulle sobib. Miks nii odavad? Kuna tegu oli kardinatega, siis olid neile pleekinud peale heledama triibud, need kohad mis voltidega on rohkem päikesele kätte saadavad. Aga kuna tervet kangast nagunii kasutada ei soovinud, siis ei lasnud ennast sellest heidutada.

Jänkupadi sai endale nööpidest liikuvad silmad. Nelja auguga nööbi peale õmblesin kannaga nööbid ja nüüd saab jänkupadi vaadata just sinna suunda, kuhu silmi pöörata.
Kuna kodus vedeles vaid kaks üleliigset patja, siis sai jänkusid ka ainult kaks tükki tehtud.

Patjade mõõtmed on 35x35 cm + kõrvad, jalad ja saba. Mõlemad padjad lähevad müüki homme (3.dets) loodusmajas toimuvale heategevuslikule laadale.

Lapitekid

Igal aastal on heategevuslikul laadal olnud ka loodusmaja töötajate laud, kuhu oma maja inimesed saavad isetehtud asju müüki tuua. Kuna selle aasta teema on mänguasjad, siis vurasin valmis mõned nukkudele/mänguloomadele mõeldud tekid ja padjad. Kuna isu erinevaid lapitöö võimalusi proovida on olnud suur, siis sain seda natuke vähendatud, proovides kahte uut võimalust. Üheks selliseks on rebase pildiga tekike ja teiseks kassiga.

Rebase lapitekiga ilmnes see probleem, et interneti avarus on küll valmistöid täis, kuid kõik õpetused ja mustrid on tasulised. Mina olen aga kitsi ja ei raatsi mustri eest raha välja käia. Eks ma siis hakkasin nuputama, kuidas see kokku on pandud ja mis need mõõtmed võiksid olla. Alustasin joonistamisega ja kõik nagu klappis kuni selleni, kui pidi hakkama tükke välja lõikama. Esimesed tükid lõigatud....liiiiiiga väiksed. Hakkasin uuesti arvutama, palju mingi tükk peaks pikk ja lai olema, aga selle peale jooksis juhe täiesti kokku. Mõtlesin siis, et ah hakkan õmblema ja siis vaatan, et millist tükki vaja on. No nii saab ka, aga harutama peab kuradima palju :) Aga lõpuks sain ta valmis ja õppisin jällegi seda, et sada korda mõõda, ükskord lõika ja et kui lapitöö mõõtmeid ei tea, siis hakka pihta väiksematest, sest nende kokku õmblemisel lähevad cm kaotsi....õmblusvarudeks. Nii sai esmalt minu rebane endale hiidrebase kõrvad, aga need sai uuesti tükkideks lõigatud ja õigesse suurusesse vorbitud. Nina võiks veidi peenem olla, aga ei viitinud enam mõõtma ja lõikama hakata. Muideks see rebane ei ole üldse fotogeeniline, sest päriselus on ta palju armsam :)

Teine tekk tuli kassiga. Sellega oli asi juba lihtsam, kuna olemas oli täielik õpetus, kuidas ja milliseid juppe kokku õmmelda. Õpetuse leidsin lillyella blogist, kus saab selle ilusti pdf-failina alla laadida. Lõpu poole tekkis väike segadus, et mis millega ikkagi kokku käib, aga loogiliselt mõeldes sai asi tehtud...selline tunne oli nagu oleks üks rida õpetusel vahelt ära jäänud, aga võib-olla ma lihtsalt lugesin diagonaalselt :) No ja muidugi ajas see ka segadusse, et minu tükid ei olnud sama värvi nagu pildi peal :)

Laadale on plaanis teha veel roosasid jänkupatjasid, aga kuna laat on juba laupäeval, siis vaatan, kuidas jõuan. Aga tulge siis kõik laadale!!!!

Heategevuslik jõululaat

Juba kuuendat korda toimub Tartu loodusmajas heategevuslik jõululaat, kus ka sellel aastal kogume raha loomatoa elanike toidu ja ravimite jaoks. Isetehtud asju müüvad loodusmaja õpilased ja õpetajad. Tänavuse laada teema on mänguasjad, kuid laadalt võib leida ka jõuluehteid, midagi hamba alla või kaela riputamiseks. Lisaks laadale on avatud kogu loodusmaja ja külastada saab nii meie loomatuba ja selle armsaid elukaid kui ka erinevaid töötubasid ja kahte kohvikut.
Laat toimub juba sellel laupäeval, 3.detsembril kell 11:00-15:00 Lille 10.

 Minu poolt lähevad loodusmaja töötajate müügilauale mõned nukkude tekid ja padjad nind vanadest kardinatest õmmeldud seelikud. Lisaks mänguasjadega kaunistatud purgid ning looduse ja loovuse ringi õpilaste meisterdtud võtmehoidjad.
Müügil olevate toodete juures on suuresti kasutatud taaskasutatud materjale, mille eest suur tänu kõikidele käsitöövahendite taaskasutuslaada annteajatele, tänu kellele saame materjalidele uue elu anda.

Käsitöövahendite taaskasutuslaat

Ja jälle üks reklaami postitus :) Tegelikult pole ammu saanud käsitööd teha, sest remont on olnud, aga nüüd on lõpuks jõudnud kätte see päev, kui saab asju hakata tagasi kolima...hallelujahhh :) Kui aus olla, siis väga halleluuujahhhh see ei ole, sest kogu kraam ei taha kuidagi moodi kuhugi tagasi mahtuda. Seoses remondiga olen saanud nii palju käsitööd teha, kui kappe lihvida ja värvida, aga sellest kunagi hiljem. Nagu alguses mainisin, siis jälle reklaam, aga kuna reklaamin enda tegevusi, siis pole hullu.

19.novembril on Tartu loodusmajas tulemas tore üritus, kuhu saate tulla kauplema või vahetama teistega oma üleliigseid käsitöövahendeid. NB! Tegu pole valmistoodangu müügiga, vaid ülejäänud tarvikute teisele ringile saatmisega. Et tekiks võimalus ka ise laadal ringi liikuda, võta kaasa hea sõber, kes saab samal ajal sinu vahenditega kaupleb. Rohkem infot ja müügikoha registreerimiseks võta ühendust pilleriin.parnsalu@teec.ee

 

Tulge siis kõik kohale, kes vähegi saavad, nii kauplema kui ka niisama uudistama!!

 

 

Looduse ja loovuse ring

Hakkasin see aasta Tartu loodusmajas lisaks loodusesõprade ringile tegema ka looduse ja loovuse ringi. Üheks ringi osaks on ka blogipostituste tegemine ja ringi tegevuste jagamine laiema avalikkusega. Kuna hetkel on õpilasi vähe ja blogi näeb vägagi minu nägu välja, siis loodan, et see ajapikku muutub.

Väike reklaam ka ikka ja pildile klõpastes jõuate looduse ja loovuse ringi blogisse. Kuna praegu on ringitundides kiired ajad ja käsitöötuba on remondis, siis ei ole ise midagi nokitseda saanud, kuigi isu on olnud suur, aga kui olen mõtlema hakanud, et kuhu ma vajaminevad asjad küll ära pakkisin, siis läheb isu kohe üle :) Tegelt on veel paar koolitööd vaja ära lõpetada ja siis lõputöö valmis pusida, kuigi käed sügelevad hoopiski sokke kududa. Õnneks on lõngakastid pööningule pakitud ja neid sealt lähima paari nädala jooksul kätte ei saa :)

Kõik lapsed huviringidesse!!!!!

Kuna sellest sügisest hakkan Tartu Loodusmajas läbi viima sellist huviringi nagu LOODUS JA LOOVUS, siis mõtlesin, et teen ka blogis sellele väikest reklaami. Äkki on mõnel lugejal just sellises vanuses lapsi, keda ringi saata. Pildile klõpsates suunatakse teid Tartu Loodusmaja lehele, kus on nii selle kui ka muude ringide kohta rohkem infot.

Lisaks eelmainitud looduse ja loovuse ringile, mis on mõeldud alates 4.klassist õpilastele, viin läbi ka väiksemate laste loodusringe nimega LOODUSESÕBRAD, kuhu ootan 1.-3.klassi õpilasi looduse salapäraseid maailmasid avastama. Nendes ringide toimetusi olen eelmine õppeaasta põgusalt juba blogis kajastanud, aga kes tahab täpsemalt veel üle vaadata, siis loodusesõprade mõned tegevused ja toimetused leiad siit.
Kui kellelgi tekib huvi ning tahab mind nö lives näha või on tekkinud mõned küsimused seoses huviringidega, siis olete oodatud juba homme, 2.septembril loodusmaja avaaktusele kell 16:00 aadressil Lille 10.

Avaaktusel külvame rukist, avame tarkusenädalal maalitud kividest kivimandala istutame kuuse ja peame piknikut. Seega üks tore reedene perega veetmise õhtu enne töist kooliaasta algust.