Las vööd kõlagu ehk kuidas ma kõlavööd kudusin

Koolitööna valmis minu elu esimene nö täispikk kõlavöö. Arvutuste kohaselt ja lõngade lõikamise järgi pidi vöö pikkus tulema 2,5 m, aga kuna mõned lõngad arvasid, et oleks tore mind kiusata, siis jäi 10 cm puudu. seega on vöö pikkus 2,4 m. Kasutatud on nelja värvi ja 12 kõla.

Mõlemas otsas on tutid, millesse panin puupärleid ja punusin mõled punupatsid....ehk siis kolmeharulise palmiku, nagu seda tarkades raamatutes nimetatakse :)
Vöö mustri valimine oli pikk ja aeganõudev töö, kuna  pinterest on täis igast lahedaid mustreid, aga kõiki ju teha ei saa, kui kriteeriumid on kooli poolt ette antud. Lisaks oli minu enda kriteetium: keerata kogueag kõlasid ühele poole, sest kõige esimesel kõlavöö proovijupil ma keerasin nii enda poole kui eemale ja kõik läks sassi :) Mõtlesin siis, et pikale vööle sellist mustrit ei võta, vähemalt praegu. Kui lühemaid juppe teha, siis isegi võiks proovida. Muidugi on see jälle kergema vastupanu teed minek. Selle vöö muster on järgmine.

Lisaks mustri valimisele järgnes järgmine raske katsumus ja selleks oli lõngade värvi valimine :) Nimelt olin käinud poes ja ostnud neli lõnga millest olin täiesti kindel, et teen kõlavöö, aga kui olin joonistanud mitmeid mustreid ja erinevaid värvikombinatsioone, siis vaatasid mulle paberi pealt vastu kas Leedu lipud või Hiina rahvuslikud mustrid. Seega vahetasin punase roosa vastu. Pilt palju parem, kuid nüüd hakkasid värvide kombinatsioonidest kooruma banaanid :) ja üks arbuus, mille ma siis lõpuks välja valisin. 

Kogu selle kõlavöötamise peale sain aru, et mul on kodus liiga vähe erinevaid toone roosasid vildikaid ja pidin 36 uut vildikat ostma. Olin nagu väike laps, kes endale uued vildikad sai :) Aga üldiselt võin enda vööga rahule jääda, kuigi see prefektne ei ole...aga nagu ikka, esimene läheb alati aia taha. Seda võin enda pealt näha :)

Trikoopaelast vaip

Pidime koolis tegema trikoopaelast heegeldatud vaiba.

 Kuna algselt jäi jutt, et vaip kaalub 600g kuni üle kilo, siis üritasin leida kodust seda kogust. Nii leidsingi venna vana voodikatte alumise kanga, mis oli ilusat helesinist värvi, kuid seda oli see kate juba ligi viimased 10 aastat olnud. Kui oleksin teinud sellest sinisest kangast, siis oleks ma iga kord näinud venna voodikatet põrandal :) seega otsustasin selle ära värvida. Kasutasin värvimiseks tumeroosat värvi lootuses, et tuleb veidi roosam toon, kuid lõpuks väljus värvipotist ilus lilla kangas, mis kanga olemusest lähtuvalt oli ühelt poolt tumedam, teiselt heledam. Seda on näha ka vaiba pealt. Nimelt oli tegu frotee moodi kangaga, päris käterätt ta ei olnud, aga midagi sellist.

Kui kuiva kanga ära kaalusin, siis 600g see muidugi välja ei andnud ning tekkis paanika, et mis ma siia juurde siis panen. Kapis vedeles üks frotee voodilina, helekollane, mis värvi poolest väga hästi sobis, kuid mida mu palgatud ribastaja, emps :) enne kooli ribadeks lõigata ei jõudnud. Mõtlesin siis, et saab, mis saab ja vaatab palju ma koolis üldse  vaipa jõuan ära teha. Aga siis teadsid teised, et Räpinas asuvas Linda poes, kus muidu müüakse vana Kreenholmi kangajääke, leidub ka trikoopaela. Käisime sealt läbi ja sain kaasa kahmata 2 rulli trikoopaela, mille kilo hind oli 5 euri ning need kaks rulli läksid mul kokku maksma natuke üle 6 euro. Toodud olid need Türgist. Värve oli päris palju, kuid pael oli veidi jäik. Vähemalt vaiba heegeldamiseks. Võib-olla vaibakudumiseks on see hea kalts, aga seda ma praegu proovida ei ole jõudnud. Ühesõnaga sai need kaks rulli ühikasse taritud ja nagu ikka, kui valikus on palju roosasid asju, siis ei suuda ma mõelda, kas need kõik kokku sobivad. Nii saigi ostetud kaks rulli trikoopaela, mis kodus värvitud paelaga kokku ei sobinud. Sest ma olen osav :) Mis siis ikka, hakkasin koolis ikka oma värvitud ribast heegeldama. Vaip tuli küll väike...selline vannitoa vaiba mõõtmetega, kuid heegeldada oli väga mõnus, sest pael oli mõnusalt pehme ja lörts. Pärast loomulikult käed veidi ka valutasid, aga see käib asja juurde :) tegelikult jäi veidi paela üle ka, sest täisringi ei oleks selle viimase lõpuga enam teha saanud. Seega ei mahu mu vaip kuidagi 600 + grammi sisse. Kuid koolis valmisjõudjate seas, oli minu vaip kõige suurem. 

Vaiba tegemise mõte seises selles, et me oskaksime vastavalt materjalile mustrit kohandada. 

Seega ei jäänud minu algselt valitud mustrist järele midagi peale esimese kolme ringi. 

Mida tähele panna, kui trikoopaelast vaipa heegeldada??

• Kasuta kahekordseid sambaid
• Vähenda või suurenda silmuste arvu nii, et vaip lokkima ei jääks
• Lähene loominguliselt :)

Kui aega rohkem on, siis proovin kindlasti mõne veel heegeldada. Eks näis kunas ma selle aja leian :)

Käisin jälle koolis...

Jep nii ongi, selja taga on jälle üks sess, kus sai nädala aja kohta päris palju õpitud.

Esiteks, tegime algust nahatööga, kus tutvusime erinevate tehnikatega ning mille tulemusena valmib vähemalt 3 nahast kotikest.
Teiseks, tegime tikkimises paeltikandit, mida ma enne ei olnud kunagi teinud, sest tundus ilgelt raske...aga nagu ikka, kui lõpuks asja kätte võtad, siis ei olegi nii raske :)
Kolmandaks, said läbi tekstiilide kompositsiooni tunnid, mille tulemusena panime oma töödest üles mininäituse, et töid ilus hinnata oleks.

Lisaks alustasin ka oma sõbakirjalise töö kudumist. Ühe tüki peab veel kuduma ja siis sellest mingi toote välja võluma. Eks ta kott või padi tule, aga sinna on veel aega.
Edasi arenes ka Waldorf nuku tegemine, mille juures tekkis palju vahvaid ütlemisi, kuid nendest parim oli Lenna öeldu  "Mul tekivad ikka tselluliidikärakad, ükskõik kui palju ma topin!" Toppisime nuku keha villa täis, nalja oli muidugi nabani ja sellest lausest teemaarendusi sadu.
Heegeldasime ka trikoopaelast vaiba, aga see on pikem jutt.

Raagus märkmepuu

Pean käsi südamel tunnistama, et ei jõudnud ka seekord linde vaadelda. Tegelikult vaatlesin ikka, aga mitte reeglitepäraselt. Võin kirja panna, et hommikusöögi ajal oli söödaautomaadi juures vähemalt 4 pasknääri, kes kapsalehtede pärast kaklesid :)
Aga jätkades veel lindude teemaga, siis meisterdasid loodusesõbrad linnuvaatluse tuhinas puukujulise märkmetehoidja.

Puud kaunistasid erinevad olendid, alates lindudest ja lõpetades orvatega.

Vaja läheb: ristküliku kujuline puuklots (vms püstiseisev objekt, mis meenutaks puud või millele saab puu peale joonistada)                                                                         joonistusvahendid värvilised paberid käärid paberiliim kuumliim kirjaklambrid

Joonista klotsi peale puu tüvi ja oksad. NB! Vaata, et oksi liiga palju ei saaks, muidu ei mahu märkmed üksteise tagant välja paistma! Lõika värvilisest paberist välja loomade/lindude kujud. Liimi need puu peale ning joonista juurde puuduvad osad. Liimi kuumaliimiga klotsi teisele poole kirjaklambrid nii, et need oleksid kohakuti okstega (justkui okste pikendused). Aseta klambrite vahele märkmed ja ongi tore märkmehoidja valmis.

Talvine aialinnuvaatlus

Kuigi talvest ei ole viimase 2 päeva vihma järel peaaegu midagi alles jäänud ja ka kraadiklaas akna taga näitab +5 kraadi, siis sellest hoolimata toimub sellel nädalavahetusel, tegelt ka juba reedel ehk siis 29.-31.jaanaruaril talvine aialinnuvaatlus.

"Ilus" Eesti talv

Ankeedi täitmise ja reeglite kohta saab rohkem infot Eesti ornitoloogiaühingu lehe pealt http://www.eoy.ee/talv/, kust leiab ka mitmeid vaatlust hõlbustavaid materjale, näiteks piltidega vaatlusankeedi,  kuid mis siiski ei ole veel see õige, mille ära saata tuleb. Millegi pärast olen mina iga aasta sellel ajal maal olnud, kus linde me ei sööda. Ja tuleb välja, et ka seekord juhtub sama asi. Küll aga proovin homme ühe linnuvaatluse ära teha, kui mõni lind üldse viitsib sellise koleda ilmaga sööma tulla :)

http://www.eoy.ee/talv/content/materjalid/piltidega_ankeet_2015.pdf

Et veelgi paremini kõiki linde ära tunda, meisterdasime loodusesõpradega wc-paberi rulldiest binoklid. Need küll ei suurenda pilti, kuid eemaldavad ümbritseva müra ja lasevad ühele punktile fokusseerida.

Vaja läheb: 2 wc-paberi rulli augurauda või naasklit  klammerdajat/kuumaliimi nööri/lõnga/paela kaunistusvahendeid: pliiatsid, vildikad, värvid, värviline paber jne.

Kaunista rullid ning kinnita need üksteise külge kuumaliimi või klammerdajaga. Tee kahele poole augud ning pista nendest läbi nöör. Seo nööri otsa sõlmed. Ja oledki valmis minema talviseid linde jahtima.

Peaksin rohkem pintslit kätte võtma

Issil oli täna sünnipäev ja kuna olin nädal aega Räpinas koolis olnud, siis ei jõudnud midagi valmis teha. Eile tulid aga külalised ning enne peo algust käisime poes ja ostsime kingituse. Hommiku poole hakkasin igaks juhuks ikkagi midagi kokku mätserdama. Juhuks, kui poest midagi ei leia.
Kunagi ammu, kui sõbranna Viljandi maja hakati maha müüma, saime seal ringi tuhlata ja endale meelepäraseid asju koju tassida. Mina kui tuntud pahna kokkukorjaja ei saanud sealt ju tühjade kätega ära tulla. Seega kõndisid...pigem sõitsid autoga koju paljud nõukaaja asjad, mis muidu oleksid prügimäele või siis uutele omanikele läinud, minu koju. Egas ma väga enam ei mäleta, mida ma sealt ahnitsesin, aga paar asja olen ikka viimasel ajal ümber teinud ja kasutusele võtnud. Üheks selliseks oli ka issile tehtud maal. Nimelt oli algse "maali" puhul tegu läikiva paberi peale prinditud pildiga, aga pildiraam oli ilus. Ainult sellepärast ma selle kaasa krahmasingi. Ja nüüd sai selle raami sisse ilusam pilt tehtud. Tegelt kaugelt vaadates eelmisel ka viga ei olnud, aga lähemalt oli ikka väga jube :)

Kuna issi on meil jahimees, siis sellest ka selline põdra pilt. Ise 100% pildiga rahule ei jäänud, aga rohkem muutma ka ei julgenud hakata, muidu läheb täitsa nässu. Üks suurem asi, mille koos pildiraamiga koju tassisin oli nõukaaegne lamp, millele sai heegeldamise tunni raames pits külge heegeldatud, kuid see ei ole veel üles pandud ja sellepärast selles kunagi hiljem.

Räpina: kolmas sess

Jälle on möödas üks produktiivne sess, mis algas tohutu aju vaevava kirivöö kudumisega ning lõppes oma tunnihinna arvutamisega. Õnneks oli vahepeal ka rahulikumaid päevi. Kirivöö tegemise sain enda arust selgeks :) eks näis, kui pingi peale vedama hakkan, kas siis saan hakkama. Aaa...ostsin Sujurist endale vöö kudumise pingi ka ja muid jubinaid, sest kui kõik need su ees kastis on, siis on ju palju kergem raha välja käia, kui netist tellida.

Lõputööks inspiratsiooni leidmine ehk kottide paberile sokerdamine, kirivööga mõhklemine, Waldorf nuku jäsemed ja ilma nahata kaalikas :) ehk pea

Lõputöö poole pealt viis mu tee tagasi algse idee ehk siis kottide juurde, üritan mitte uuesti ümber mõelda ja ühele teemale kindlaks jääda. Meie heegeldamise õptaja Ulve Kangro sai endale tuttava kaudu 1870 või midagi sellise aasta Saksa ja Vene moeajakirju...tegelikult nende fragmente. Saime ka ise neid värisevate kätega lapata, mega lahedad olid, midagi muud öelda ei saa :)

Vääääääääääääääääääga vanast moeajakirjast pildid riietest, mida võiks isegi reaalselt teoks teha