Kuna minu töökoha ja bussipeatuse, kus buss koju viib, vahele jääb uuskasutuskesus, siis satun sinna viimasel ajal väga tihti. Kuna olen sattunud seal päris heade leidude peale, siis igaksjuhuks käin ikka enne bussile lippamist sealt läbi. Kui täiesti aus olla, siis on vist kaubamaja bussipeatus lähemal, aga teine on jälle kodule lähemal, seega jõuaks nagu kiiremini koju...jep see ei ole loogiline :) Mingi vabanduse peab ju leidma, et šoppamas saaks käia. Nii, aga asja juurde.
Eelmine nädal käisin siis jälle uuskasutuskesuses ja nö käsitööosakonnas seisis 3 sahtliga kapike. Hinnaks oli 0,50 euri. Vaatasin mitu korda, kas ikka näen õigesti. Jep oli õige. Kuna bussiga seda koju vedada oleks olnud raske, siis maksin selle hiiglasliku summa ning läksin hiljem autoga järgi. Kuna sularaha rahakotis ei olnud, siis oli 0,50 euri maru imelik kaardiga maksta.
Pesin kapi cliniga puhtaks...jep kasutan kõige puhastamiseks clini aknapuhastusvahendit. Ja lihvisin ära. Kuna peale valge värvi midagi kapist valida ei olnud, siis segasin selle sisse sinist akrüülvärvi. Tahtsin kasutada värvimiseks rulli, kuid kõik olid mega suured ning loobusin sellest mõttest. Haarasin kätte pintsli ning pintseldasin kolm kihti värvi kapile. Algselt oli plaan jätta ees olev kapi äär puidu värvi, kuid see nägi välja nagu 90-ndatel tehtud kapp ning ka sellest mõttest loobusin, kuigi vaimusilmas oli see väga hea idee. Seega võõpasin kogu kapi helesiniseks, kuigi enne kuivamist ei olnud sinist väga arugi saada. Pärast kuivamist õnneks oli. Käepidemed värvisin esmalt üle valge spreivärviga. Siis aga mõtlesin, et kuna mul on kollased sildihoidjad, siis teen ka käepidemed kollased. Kui need sahtlite külge kruvisin, nägi see eriti kole välja. Lasin uuesti valge spreiga üle ning kleepisin liimipüstoliga linkide peale mere äärest korjatud ajupuidu tükid. Lisasin ka sildihoidjad ja voilaa, kapp oligi valmis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar