Luust nõel

Uuel sessil algab aine nimega arhailised käsitöötehnikad või midagi sellist. Ühesõnaga oli vaja kaasa võtta luust, puust või metallist nõel, millega nõeltehnika endale selgeks õppida. Kui Sujuri onu koolis nõela ja muud kraami müümas käis, siis hakkas rahast kahju, kuna ostsin tookord vöökudumise raami ja kaaruspaelahargi. Selle peale läks päris palju raha ja seega mõtlesin, et ah küll leian seda nõela mujalt ka. Jõudiski kätte aeg, mil pidin mujalt otsima hakkama. Ja väga ei leidnud. Egas ma ausalt öeldes poes otsimas ei käinud, aga googeldasin :) Lõpuks tegin selle nõela ikka ise valmis. Tegelt mitte täitsa ise, vaid koos vennaga.

Nõel on tehtud põdraluust. Saagisime luust jupi, mille lihvisime käiaga nõela kujuliseks. Siis puurisime augu sisse ja lihvisime kogu nõela veel liivapaberiga üle. Nõelasilma lihvisin veel kirjutuslaua taga küüneviiliga siledaks. Kasutasin esimest korda ka jõuluvana toodud akutrelli...ikka roosa.
Tegelt käisin juba nädalavahetusel issile ja vennale närvidele, et nad mulle selle nõela teeksid, aga ei miskit. Hakkasin siis ise tegema, vingusin natuke ja nii vend platsis oligi :) Issil vedas, ta tuli alles Inglismaalt koju.
Kui õiged töövahendid oleksid kodus olnud ja mitte maal, siis oleks tunduvalt kiiremini ja kergemini nõel valmis saanud. Seoses selle nõela tegemisega, hakkasid käed sügelema ja pean vist endale minifreesi ostma. Et siis luust igasuguseid lahedaid asju vorpida saaks.
Tegelt oli mega rõve hais, mis luu saagimisest tuli...nagu oleks hambaarsti juures. Kutsusin küll empsi, et tule näita enda oskusi, aga kuna tal on see nädal puhkus, siis millegi pärast ei tahnud ta tööd meenutavat tegevust teha :)
Vend ütles peale nõela valmis saamist, et ma ikka ei saa midagi loomast alles jätta, liha söön ära, naha ja sarved panen seinale ja nüüd vorbin luudest nõelu ka. Selline see maailm juba on, midagi ei või rasku minna. Nendest kontidest, mis meil aias vedelesid oleksin ma saanud oma 13986 nõela teha. Eks kui uuesti põdrajahi hooaeg hakkab ja konte aias vedeleb, siis saab midagi äkki veel teha...kui freesi ostan või siis vanaisa oma laenan igaveseks :)

Sinine vardakott

Kuigi kodus vedeleb palju erinevaid kotikesi, siis tuli ettevõttepraktika kaasas tassimiseks ikka uus vardakott õmmelda :) Vardakottides on väga hea poolikuid käsitöid hoiustada, kõik jupid on ühes kohas koos ja midagi kaduma ei lähe. Samas hakkab neid viimasel ajal väga palju kogunema, aga enamus on koolitööd, seega need peavad kunagi ikka valmis saama.

Kott on tehtud lapitehnikas ja suuruseks on umbes A4 paberileht ehk siis umbes 21 x 30 cm. Egas ma õmblemise ajal ei mõõtnud ega paberi peale kavandit ei joonistanud, tegin umbes silma järgi nagu mul ikka asjad käivad. Kotil olevat nootidega kangast olen juba väga kaua ühest kapist teise tõstnud, nii umbes 12 aastat juba. Nüüd sai siis esimest korda kasutatud.

 Kuna ettevõttepraktika sai tehtud, siis nüüd ootab kott nukralt uut tööd, mida hoiustada. Tegelikult on üks töö ootamas, et ta väikeste tomatite ämbrist saaks ikka korralikku kotti oma aega ootama minna :)

Las vööd kõlagu ehk kuidas ma kõlavööd kudusin

Koolitööna valmis minu elu esimene nö täispikk kõlavöö. Arvutuste kohaselt ja lõngade lõikamise järgi pidi vöö pikkus tulema 2,5 m, aga kuna mõned lõngad arvasid, et oleks tore mind kiusata, siis jäi 10 cm puudu. seega on vöö pikkus 2,4 m. Kasutatud on nelja värvi ja 12 kõla.

Mõlemas otsas on tutid, millesse panin puupärleid ja punusin mõled punupatsid....ehk siis kolmeharulise palmiku, nagu seda tarkades raamatutes nimetatakse :)
Vöö mustri valimine oli pikk ja aeganõudev töö, kuna  pinterest on täis igast lahedaid mustreid, aga kõiki ju teha ei saa, kui kriteeriumid on kooli poolt ette antud. Lisaks oli minu enda kriteetium: keerata kogueag kõlasid ühele poole, sest kõige esimesel kõlavöö proovijupil ma keerasin nii enda poole kui eemale ja kõik läks sassi :) Mõtlesin siis, et pikale vööle sellist mustrit ei võta, vähemalt praegu. Kui lühemaid juppe teha, siis isegi võiks proovida. Muidugi on see jälle kergema vastupanu teed minek. Selle vöö muster on järgmine.

Lisaks mustri valimisele järgnes järgmine raske katsumus ja selleks oli lõngade värvi valimine :) Nimelt olin käinud poes ja ostnud neli lõnga millest olin täiesti kindel, et teen kõlavöö, aga kui olin joonistanud mitmeid mustreid ja erinevaid värvikombinatsioone, siis vaatasid mulle paberi pealt vastu kas Leedu lipud või Hiina rahvuslikud mustrid. Seega vahetasin punase roosa vastu. Pilt palju parem, kuid nüüd hakkasid värvide kombinatsioonidest kooruma banaanid :) ja üks arbuus, mille ma siis lõpuks välja valisin. 

Kogu selle kõlavöötamise peale sain aru, et mul on kodus liiga vähe erinevaid toone roosasid vildikaid ja pidin 36 uut vildikat ostma. Olin nagu väike laps, kes endale uued vildikad sai :) Aga üldiselt võin enda vööga rahule jääda, kuigi see prefektne ei ole...aga nagu ikka, esimene läheb alati aia taha. Seda võin enda pealt näha :)

Trikoopaelast vaip

Pidime koolis tegema trikoopaelast heegeldatud vaiba.

 Kuna algselt jäi jutt, et vaip kaalub 600g kuni üle kilo, siis üritasin leida kodust seda kogust. Nii leidsingi venna vana voodikatte alumise kanga, mis oli ilusat helesinist värvi, kuid seda oli see kate juba ligi viimased 10 aastat olnud. Kui oleksin teinud sellest sinisest kangast, siis oleks ma iga kord näinud venna voodikatet põrandal :) seega otsustasin selle ära värvida. Kasutasin värvimiseks tumeroosat värvi lootuses, et tuleb veidi roosam toon, kuid lõpuks väljus värvipotist ilus lilla kangas, mis kanga olemusest lähtuvalt oli ühelt poolt tumedam, teiselt heledam. Seda on näha ka vaiba pealt. Nimelt oli tegu frotee moodi kangaga, päris käterätt ta ei olnud, aga midagi sellist.

Kui kuiva kanga ära kaalusin, siis 600g see muidugi välja ei andnud ning tekkis paanika, et mis ma siia juurde siis panen. Kapis vedeles üks frotee voodilina, helekollane, mis värvi poolest väga hästi sobis, kuid mida mu palgatud ribastaja, emps :) enne kooli ribadeks lõigata ei jõudnud. Mõtlesin siis, et saab, mis saab ja vaatab palju ma koolis üldse  vaipa jõuan ära teha. Aga siis teadsid teised, et Räpinas asuvas Linda poes, kus muidu müüakse vana Kreenholmi kangajääke, leidub ka trikoopaela. Käisime sealt läbi ja sain kaasa kahmata 2 rulli trikoopaela, mille kilo hind oli 5 euri ning need kaks rulli läksid mul kokku maksma natuke üle 6 euro. Toodud olid need Türgist. Värve oli päris palju, kuid pael oli veidi jäik. Vähemalt vaiba heegeldamiseks. Võib-olla vaibakudumiseks on see hea kalts, aga seda ma praegu proovida ei ole jõudnud. Ühesõnaga sai need kaks rulli ühikasse taritud ja nagu ikka, kui valikus on palju roosasid asju, siis ei suuda ma mõelda, kas need kõik kokku sobivad. Nii saigi ostetud kaks rulli trikoopaela, mis kodus värvitud paelaga kokku ei sobinud. Sest ma olen osav :) Mis siis ikka, hakkasin koolis ikka oma värvitud ribast heegeldama. Vaip tuli küll väike...selline vannitoa vaiba mõõtmetega, kuid heegeldada oli väga mõnus, sest pael oli mõnusalt pehme ja lörts. Pärast loomulikult käed veidi ka valutasid, aga see käib asja juurde :) tegelikult jäi veidi paela üle ka, sest täisringi ei oleks selle viimase lõpuga enam teha saanud. Seega ei mahu mu vaip kuidagi 600 + grammi sisse. Kuid koolis valmisjõudjate seas, oli minu vaip kõige suurem. 

Vaiba tegemise mõte seises selles, et me oskaksime vastavalt materjalile mustrit kohandada. 

Seega ei jäänud minu algselt valitud mustrist järele midagi peale esimese kolme ringi. 

Mida tähele panna, kui trikoopaelast vaipa heegeldada??

• Kasuta kahekordseid sambaid
• Vähenda või suurenda silmuste arvu nii, et vaip lokkima ei jääks
• Lähene loominguliselt :)

Kui aega rohkem on, siis proovin kindlasti mõne veel heegeldada. Eks näis kunas ma selle aja leian :)

Käisin jälle koolis...

Jep nii ongi, selja taga on jälle üks sess, kus sai nädala aja kohta päris palju õpitud.

Esiteks, tegime algust nahatööga, kus tutvusime erinevate tehnikatega ning mille tulemusena valmib vähemalt 3 nahast kotikest.
Teiseks, tegime tikkimises paeltikandit, mida ma enne ei olnud kunagi teinud, sest tundus ilgelt raske...aga nagu ikka, kui lõpuks asja kätte võtad, siis ei olegi nii raske :)
Kolmandaks, said läbi tekstiilide kompositsiooni tunnid, mille tulemusena panime oma töödest üles mininäituse, et töid ilus hinnata oleks.

Lisaks alustasin ka oma sõbakirjalise töö kudumist. Ühe tüki peab veel kuduma ja siis sellest mingi toote välja võluma. Eks ta kott või padi tule, aga sinna on veel aega.
Edasi arenes ka Waldorf nuku tegemine, mille juures tekkis palju vahvaid ütlemisi, kuid nendest parim oli Lenna öeldu  "Mul tekivad ikka tselluliidikärakad, ükskõik kui palju ma topin!" Toppisime nuku keha villa täis, nalja oli muidugi nabani ja sellest lausest teemaarendusi sadu.
Heegeldasime ka trikoopaelast vaiba, aga see on pikem jutt.

Raagus märkmepuu

Pean käsi südamel tunnistama, et ei jõudnud ka seekord linde vaadelda. Tegelikult vaatlesin ikka, aga mitte reeglitepäraselt. Võin kirja panna, et hommikusöögi ajal oli söödaautomaadi juures vähemalt 4 pasknääri, kes kapsalehtede pärast kaklesid :)
Aga jätkades veel lindude teemaga, siis meisterdasid loodusesõbrad linnuvaatluse tuhinas puukujulise märkmetehoidja.

Puud kaunistasid erinevad olendid, alates lindudest ja lõpetades orvatega.

Vaja läheb: ristküliku kujuline puuklots (vms püstiseisev objekt, mis meenutaks puud või millele saab puu peale joonistada)                                                                         joonistusvahendid värvilised paberid käärid paberiliim kuumliim kirjaklambrid

Joonista klotsi peale puu tüvi ja oksad. NB! Vaata, et oksi liiga palju ei saaks, muidu ei mahu märkmed üksteise tagant välja paistma! Lõika värvilisest paberist välja loomade/lindude kujud. Liimi need puu peale ning joonista juurde puuduvad osad. Liimi kuumaliimiga klotsi teisele poole kirjaklambrid nii, et need oleksid kohakuti okstega (justkui okste pikendused). Aseta klambrite vahele märkmed ja ongi tore märkmehoidja valmis.

Talvine aialinnuvaatlus

Kuigi talvest ei ole viimase 2 päeva vihma järel peaaegu midagi alles jäänud ja ka kraadiklaas akna taga näitab +5 kraadi, siis sellest hoolimata toimub sellel nädalavahetusel, tegelt ka juba reedel ehk siis 29.-31.jaanaruaril talvine aialinnuvaatlus.

"Ilus" Eesti talv

Ankeedi täitmise ja reeglite kohta saab rohkem infot Eesti ornitoloogiaühingu lehe pealt http://www.eoy.ee/talv/, kust leiab ka mitmeid vaatlust hõlbustavaid materjale, näiteks piltidega vaatlusankeedi,  kuid mis siiski ei ole veel see õige, mille ära saata tuleb. Millegi pärast olen mina iga aasta sellel ajal maal olnud, kus linde me ei sööda. Ja tuleb välja, et ka seekord juhtub sama asi. Küll aga proovin homme ühe linnuvaatluse ära teha, kui mõni lind üldse viitsib sellise koleda ilmaga sööma tulla :)

http://www.eoy.ee/talv/content/materjalid/piltidega_ankeet_2015.pdf

Et veelgi paremini kõiki linde ära tunda, meisterdasime loodusesõpradega wc-paberi rulldiest binoklid. Need küll ei suurenda pilti, kuid eemaldavad ümbritseva müra ja lasevad ühele punktile fokusseerida.

Vaja läheb: 2 wc-paberi rulli augurauda või naasklit  klammerdajat/kuumaliimi nööri/lõnga/paela kaunistusvahendeid: pliiatsid, vildikad, värvid, värviline paber jne.

Kaunista rullid ning kinnita need üksteise külge kuumaliimi või klammerdajaga. Tee kahele poole augud ning pista nendest läbi nöör. Seo nööri otsa sõlmed. Ja oledki valmis minema talviseid linde jahtima.