Uued tooted Rohelille disaini e-poes

Rohkem infot ja kõrvarõngaste tellimine: http://rohelilledisain.com/tootekategooria/accessories/korvarongad/ 

Unenäopüüdja

Kuna toa ümbertõstmisega jäi voodi kohal olev sein veidi tühjaks, siis tegin sinna kaunistuseks unenäopüüdja. Rõngaks kasutasin vana lambi küljes olnud rõngast, millel rippusid kaunil nõukaajal kristallid. Ülejäänud lambist olin Räpinas õppides teinud ühe heegeldamise töö, millega ise küll väga rahule ei jäänud, aga laest alla ka ei ole võtnud :)

 Rõnga katsin esmalt pitsiribaga. Seejärel lisasin keskele heegeldatud liniku, mille õmblesin äärtest rõnga küljes olevale pitsile. Kuna see linik ei olnud uhke mustriga, siis lisasin keskele väikema. Ääre külge ripusasin erinevad kangajäägid, pitsijäägid, pärliketid ning üles äärde lisaks veel pitsidest roosid ja lipsukese, mis on kujunenud justkui minu firmamärgiks.

Uued kaaned

Organiseerimine vol 3 ehk registraatori uued kaaned. Need, kes mind rohkem tunnevad, teavad, et mulle ei meeldi tavaline ja mulle ei meeldi olla teistega samasugune, seega ei meeldi mulle ka tavalised ühevärvilised registraatorid.

Oma hetkel meeli ärgastava tehnika - mixed media proovitööde organiseerimiseks katsin A5 registraatori lapitehnikas kaantega. Kangas on kaane külge liimitud, seega uuesti seda kasutad ei saa, kuid see ei olnud ka antud kausta juures eesmärgiks.

Kui soovid ka endale kangaga kaetud kausta (võimalik tellida ka eemaldatavad kaaned), siis loe lähemalt eritellimuse esitamise kohta www.rohelilledisain.com/tellimisinfo või kirjuta oma soovist info@rohelilledisain.com.

Kalendermärkmiku vahelehed

Kuna kõiksugu tegemisi on aja jooksul kogunenud mäekõrgune virn, siis jätkan ka seda postitust organiseerimise tähe all. Aasta alguses lootsin, et saan oma uues kalendermärkmikus hakkama stickynote kasutades, kuid kuna need on valmistatud pehmest paberist, siis hakkasid ääred lipendama ja murdusid ära jne. See mulle kohe üldse ei meeldinud. Seega mõtlesin, et tellin Hiinast ilusad vahelehed, kuid neid ma ei oleks jõudnud ära oodata, sest stickynotesid ajasid ikka päris kurjaks 😀.
Seega haarasin papi, postkaartid, selle ilusa pitsilise paberi, mis käib koogikeste alla...ei tea, mis selle päris nimi on, kuid Koduextra väidab, et koogipaber/tassialus. Lisaks laminaatori, mille eelmine aasta naistepäevaks sain. 

Lõikasin vahelehed välja, kleepisin peale postkaartid, koogipaberi/tassialuse ning lamineerisin. Hiljem tegin äärde augud ja valmis nad saidki.

Kuna minu märkmik on A5 suuruses, siis A4 lamineerimiskiled sobisid kenasti. Loomulikult tuli pärast lamineerimist natuke kilet ära lõigata, kuid A4 kattis ka selle väikse lipiku osa, millele kirjutada, mis kus vahelehe taga asub. Kellel on vaja teha A4 suuruseid vahelehti, siis tuleks kasutada A3 lamineerimiskilesid.

Project bags ehk pooleli olevate tööde kotid

Viimasel ajal ei suuda ma käsitöö valdkonnas ettevõetud töid kuidagi moodi lõpetada. Teen pool valmis ja siis kannatus katkeb, kell on sada öösel või kõht läheb tühjaks jne jne. Kuid vaadates Youtubest TheCraftyGemini 2018 Organizer of the Month Club projekti tutvustust, hakkas suu vett jooksma, kuid osavõtutasu käsi maksma ei tõusnud, sest suudan ju ise ka välja mõelda, kui kotti pildi pealt näen...egas nii mugavaks ka minna ei saa, et lõiked hõbekandikul sinuni tuuakse.
Käisin mitu päeva kesklinna poodides otsimas läbipaistvat vinüüli, mitte vinüülplaate, vaid seda kilet, mida kotile esiküljele õmmelda, et poolikud tööd ikka nähtavad oleksid ja südametunnistust näpistaksid. Ei leidnud. Lootsin, et Koduextras on rullina lauakatete juures, kuid ei midagi. Kuna kottide õmblemiseks tähtaega ei olenud, siis ei viitsinud ka Lõunakeskusesse sõita, kuna seal ma olin kindlasti vakstute osakonnas seda kunagi näinud.

 

Lõpuks läksin pööningule ja lõikasin liiga pika jalanõudehoidiku küljest paar taskut ära. Taustaks kasutasin voodilina ja sangaks pitsijääke. Full taaskasutus...v.a lukk. Kuna jalanõudehoidikut rohkem rappida ei tahtnud, siis tegin ainult kaks kotti, mõõtmetega umbes 45x30 cm. Mõtlesin, et teen igale pooleli olevale tööle koti, et näeksin, kui palju neid on, aga naer tuli peale, sest peksin kümneid kotte vorpima :)

Rohelille disaini veebileht

Teen reklaami ka oma nö igapäevablogis. Nimelt olen viimasel ajal mässanud Rohelille disaini veebilehe tegemisel, mis lõpuks enam-vähem valmis sai :)

www.rohelilledisain.com

Veebilehel on e-pood, ajaveeb ehk blogi, kus saab viimaste uudistega kursis olla, lisaks töötubade leht jms.  Seega minge ja visake pilk peale!!!

Huulekoorijad

Mare, see postitus on pühendatud sulle, kes sa ütlesid, et ma pole kaua midagi kirjutanud :) mis eelmise postituse järgi vaadates nii tõesti on...peaaegu 4 kuud tagasi. Võtan ennast nüüd kätte ja proovin iga kuu vähemalt midagi kirja panna.

Kuna lõpuks on meil talv kätte jõudnud ja loodame, et see nii ka jääb, siis kimbutab mind üks väga halb harjumus. Nimelt hakkan ma närima külmaga kahjustunud huuli ning hiljem on tulemus veelgi halvem. Selle probleemi lahendamiseks segasin kokku mõned huulekoorijad, mida mõnusalt hiljem huule pealt keelega ära limpsida saab.

Kõikide koorijate baasiks on mesi ja kookosrasv. Lisatud on vastavalt koorijale valget, pruuni suhkrut, kaneeli või neid kombineeritult.
Alusta kõikide koorijate juures mee ja kookosrasva kokkusegamisest. Selleks aseta väiksemasse kaussi supilusikas kookosrasva (toasooja) ja supilusikas mett. Sega ühtlaseks massiks. Olenevalt millist koorijat soovid, lisa järgmise koostisosad:

• hele koorija: 1sl valget suhkrut
• pruunikas koorija: 1/2 sl pruuni ja 1/2 sl valget suhkrut
• tume koorija: 1 sl valget suhkrut ja 1/2 sl jahvatatud kaneeli

Sega kõik koostisosad ühtlaseks massiks. Originaalretsepris oli kasutatud oliivõli, kuid kuna seda käepärast võtta ei olnud, siis iproviseerisin. Kui koorija tuleb liiga vedel, lisa juurde suhrut, kui jällegi liiga tihke, siis veidi kookosrasva.

Hoiustamiseks pane koorija kaanega suletavasse anumasse. Kasutamine on imelihtne. Selleks tuleb võtta näpuotsa peale veidi koorijat ning ringselt huuli hõõruda. Seejärel lasta paar minutit meel ja kookosrasval imenduda ning üleliigne keelega "maha pesta". Kuna kõik koostisosad on söödavad, siis ei tasu karta, et koorija huultelt suhu satub. Loomulikult võib kasutada ka salvrätikut või mõnda muud tehnikat.
Minule endale meeldis kõige rohkem hele koorija, kuna ei ole väga suur piparkoogi sõber, sest kõige tumedam, kaneeliga koorija maitses esimesel katsetamisel just piparkoogi järgi. Kui teist korda katsetasin, siis oli juba kaneeliõunakoogi maitsega :) Kaneeliga koorija puhul oli tunda, kuidas kaneeli peened osad tegid justkui järelhooldust, nagu puidu lihvimisel oleks 80 liivapaberi asemel kasutanud 120st. Pruuni suhkruga (värvuselt keskmine) koorija tundus huulte jaoks liiga suureteraline, kuid kehakoorijas on pruun suhkur vägagi teretulnud.