Juba päris ammu sain Eva käest õmblustarvete karbi. Värvisin selle valgeks ja katsin osa rohelise mummulise kangaga. Aga no ei meeldinud. Panin karbi voodi alla ära. Nüüd aga võtsin selle sealt välja, kiskusin kanga maha ja katsin hoopis salvrätikuga.
Et anda karbile vanaaegne välimus ja seda rustikaalsemaks muuta, jätsin meelega mõned kohad katmata ning ei hakanud igat väikest salvräti rebendit parandama. Pragune lahendus on oma 1000 korda parem kui seda oli eelmine :) Praegu pilti üles laadides nägin, et käepide on vildakas...mis seal ikka :)
reede, 15. aprill 2016
teisipäev, 12. aprill 2016
Kuidas kedervars töötab?
Vastuseks kommentaarile:
Kedervarrega ketramise kohta leidsin hea video:
Kedervarrega töötamise kohta on ilusti kõik ära seletatud sellises raamatus nagu "Villast lõngani", autoriteks Julika Roos ja Liis Luhamaa (2012).
Kui täiesti aus olla, siis nö päris kedervarrega oli veidi mugavam töötada, aga võib-olla segab mind lihtsalt kummiratta lõhn :) Kui peaksin veelkord seda tegema, siis paneksin veidi pikema pulga, kuna praegu tundub veidi jässakas see kedervars olevat. Valiksin ka veidi õhema ratta, kuid samas ei olnud teised kaubanduses leiduvad ratta sellise massiga. Aga kuna oma töö ta teeb ära, siis ei ole midagi nuriseda.
Minu kedervarre osad on ostetud tavalisest ehituspoest, kui reklaami teha, siis Bauhofist ja K-rautast. Kasutasin kummist ratast just sellepärast, et anda kedervarrele raskust juurde, kuna raskem kedervars tõmbab ka ise lõngakiude alla poole ning hõlbustab lõnga ketramist. Tegelikult võib kasutada kedraks ükskõik millist ümmargust asja, mille on keskel auk. Kuid selle juures tuleb tähele panna seda, et see oleks tsentris. Mulle tundub, et minu kasutatud ratas on veidi tsentrist väljas, kuna võbeleb imelikult, kuid samas ei usu, et poes müüdakse väga tsentrist väljas rattaid. Aga oma töö teeb kedervars ära. Mingisugust liimi, ega muud kinnitusvahendit ma ei kasutanud, keerasin jõuga ratta pintsli otsa. Vahendite muretsemise puhul tuleb kindlasti vaadata, kuidas nad omavahel klapivad ja seega oleks hea osta kõik ühest poest. Mina mõõtsin muidugi ratta auku oma väikse sõrmega :) Õnneks oli sama suur.
Uusitalo EestiOi kui vahva, ei tulnud sellepealegi, et kodus saaks ka teha kedervart. Ehk raatsiksid natuke pikemalt kirjutada, et kust täpselt see ratas sul pärit on ja kuidas kogu asi töötama peaks.
Kedervarrega ketramise kohta leidsin hea video:
Kedervarrega töötamise kohta on ilusti kõik ära seletatud sellises raamatus nagu "Villast lõngani", autoriteks Julika Roos ja Liis Luhamaa (2012).
Kui täiesti aus olla, siis nö päris kedervarrega oli veidi mugavam töötada, aga võib-olla segab mind lihtsalt kummiratta lõhn :) Kui peaksin veelkord seda tegema, siis paneksin veidi pikema pulga, kuna praegu tundub veidi jässakas see kedervars olevat. Valiksin ka veidi õhema ratta, kuid samas ei olnud teised kaubanduses leiduvad ratta sellise massiga. Aga kuna oma töö ta teeb ära, siis ei ole midagi nuriseda.
pühapäev, 10. aprill 2016
Kaktused
Kunagi ammu ammu, kui mu õde oli veel noor ja ei teadnud, et talle kohe üldse roosa ei meeldi, valis ta enda tuppa roosa tapeedi ja kõik muud asjad ka roosad. Nii jõudsid meie majja need roosad plekist lillepotid...enne värvimist vaatasin, et põhja all oli isegi veel pool hinnasilti ja potid olid ostetud Tartu kaubamajast. Aga siis sai õde vanemaks ja mõistis, et roosa ei ole tema värv. See-eest on mulle roosa koguaeg meeldinud :) Olen pidevalt mõelnud, et tahaks neisse oma kaktused istutada, aga kunagi ei ole kõiki potte korraga üles leidnud. Kuna pidime väljas oleva mega väikse kuuri ümber tõstma, siis tuli sealt ka kogu kraam välja võtta ja võta näpust, olidki kõik kolm potti olemas. Kuna iga pott oli isemoodi pleekinud, siis pühkisin suurema mustuse maha, haarasin kollase spreivärvi ja nii ilusad kollased potid kaktustele saingi.
Kusjuures roosa ei ole alati mu lemmikvärv olnud. Vahepeal oli mul ka kollase hullus. Mäletan, et mul olid kollased ümarad päikeseprillid ja emps heegeldas kollase seljakoti....olin siis võib-olla umbes 9, 10, 11 aastat vana, aga tundub, et see hakkab tagasi tulema, kuna viimasel ajal olen pidevalt kollaseid asju juurde soetanud. Samas võib see tulla ka meie mega toredast "talves", kui enamus aja on kõik sombune ja kole, siis kollane toob mõnusa sooja tunde. Aga ei, roosat ma ei hülga!!
Lisaks pean eputama oma uue nunnuga, kelleks on Hylocereus undatus 'Macho milano' ehk eestikeeles maasik-metskaktus, mille viljadeks on dragonfuit'id.
Looduses on maasik-metskaktus eluvormilt liaan ja võib ronida üle 20 m, aga minu oma on veel beebi. Lisaks tulevad sellele mega ilusad heledad õied, mille läbimõõt võib olla pea 30cm. Ühesõnaga oodata on palju. Leidsin selle nunnu Sõbra Maximast, lugesin fb-ki kaktuste ja sukulentide grupist, et pärast seda oli sinna veel igasuguseid nunnusid toodud, aga ei ole veel neid vaata minna jõudnud.
Kusjuures roosa ei ole alati mu lemmikvärv olnud. Vahepeal oli mul ka kollase hullus. Mäletan, et mul olid kollased ümarad päikeseprillid ja emps heegeldas kollase seljakoti....olin siis võib-olla umbes 9, 10, 11 aastat vana, aga tundub, et see hakkab tagasi tulema, kuna viimasel ajal olen pidevalt kollaseid asju juurde soetanud. Samas võib see tulla ka meie mega toredast "talves", kui enamus aja on kõik sombune ja kole, siis kollane toob mõnusa sooja tunde. Aga ei, roosat ma ei hülga!!
Lisaks pean eputama oma uue nunnuga, kelleks on Hylocereus undatus 'Macho milano' ehk eestikeeles maasik-metskaktus, mille viljadeks on dragonfuit'id.
Looduses on maasik-metskaktus eluvormilt liaan ja võib ronida üle 20 m, aga minu oma on veel beebi. Lisaks tulevad sellele mega ilusad heledad õied, mille läbimõõt võib olla pea 30cm. Ühesõnaga oodata on palju. Leidsin selle nunnu Sõbra Maximast, lugesin fb-ki kaktuste ja sukulentide grupist, et pärast seda oli sinna veel igasuguseid nunnusid toodud, aga ei ole veel neid vaata minna jõudnud.
teisipäev, 5. aprill 2016
Arhalised tekstiilitehnikad
Käisin jälle koolis ja proovisin ära nõeltehnika ja lõnga ketramise kedervarrel. Emotsioone oli mitmeid :) Nõeltehnikat alustades tundus kõik tore ja ilus. Sõlmed tulid esimese korra kohta üllatavalt hästi välja, aga siis jõudis kätte tõehetk...kõik läks sasssssiiiii. Vahepeal oli isegi nutt kurgus, no ei tulnud lihtsalt välja. Tegin ikka nii nagu enne ja nagu pildi peal oli, aga ei tulnud. Pusisin ikka edasi ja päeva lõpu poole hakkas nagu jälle midagi välja tulema :) Kodus pidime tegema toruja tööproovi, kus on nii kahandust kui kasvatust. Minul tuli sellest välja kleit.
Nõeltehnikas lasti meil valida, mida suureks tööks teha tahame, kas kindad, sokid või mütsi. Ma mõtlesin, et teen mütsi, aga eks näis, mis lõpuks välja kukub :)
Lisaks nõeltehnikale õppisime selles aines ka kedervarrega lõnga tegemist. Kõigil tulid väga ilusad efektlõngad :) Esimene läheb ikka aia taha. Minu esimene lõg nägi välja nagu üks suur junn :) Muidugi peaks selle veel läbi pesema ja kuivama panema ja siis korrutama, siis peaks lõnga moodi välja nägema hakkama...ma loodan.
Aine raames tuleb kõikidel teha 25 g lõnga, tegelt tegime selle koolis ära ka, aga parema tulemuse saamiseks pidime kodus proovima teha eelkraasitud villaga. Nimelt esimese lõnga jaoks kasutasime kodus pestud lambavilla, mida ise kraasisime.
Loomulikult oli kodutöö tegemiseks vaja ka kedervart. Kuna netist ma tellida ei viitsinud...tegelt mulle väga ei meeldi, kui ma ei ole saanud asja näppida, seega tuli kedervars ise teha. Selleks kasutasin kummist ratast, ümmarguse pintsli vart ja konksu.
Kui kedervars valmis sai, lõikasin noaga väikse sälgu ratta sisse, et lõng paremini kinnituks. Ja siis kontrollisin, kas asi ikka töötab. Töötas küll. Muidugi tuli lõng ka ühtlasem, kui esimene kord. Segasin lambavilla sisse ka koerakarvu. Teised naersid, kui käisin vahepeal koera kammimas, et värsket materjali saada. (Heledam on koeravill ja tumedam lamba).
Ainuke asi, mis mulle selle kedervarre juures ei meeldi, on see, et kummist ratas haiseb rõvedalt. Aga kui pärast ketramist käed ära pesta, siis ei ole hullu.
Nõeltehnikas lasti meil valida, mida suureks tööks teha tahame, kas kindad, sokid või mütsi. Ma mõtlesin, et teen mütsi, aga eks näis, mis lõpuks välja kukub :)
Lisaks nõeltehnikale õppisime selles aines ka kedervarrega lõnga tegemist. Kõigil tulid väga ilusad efektlõngad :) Esimene läheb ikka aia taha. Minu esimene lõg nägi välja nagu üks suur junn :) Muidugi peaks selle veel läbi pesema ja kuivama panema ja siis korrutama, siis peaks lõnga moodi välja nägema hakkama...ma loodan.
Aine raames tuleb kõikidel teha 25 g lõnga, tegelt tegime selle koolis ära ka, aga parema tulemuse saamiseks pidime kodus proovima teha eelkraasitud villaga. Nimelt esimese lõnga jaoks kasutasime kodus pestud lambavilla, mida ise kraasisime.
Loomulikult oli kodutöö tegemiseks vaja ka kedervart. Kuna netist ma tellida ei viitsinud...tegelt mulle väga ei meeldi, kui ma ei ole saanud asja näppida, seega tuli kedervars ise teha. Selleks kasutasin kummist ratast, ümmarguse pintsli vart ja konksu.
Kui kedervars valmis sai, lõikasin noaga väikse sälgu ratta sisse, et lõng paremini kinnituks. Ja siis kontrollisin, kas asi ikka töötab. Töötas küll. Muidugi tuli lõng ka ühtlasem, kui esimene kord. Segasin lambavilla sisse ka koerakarvu. Teised naersid, kui käisin vahepeal koera kammimas, et värsket materjali saada. (Heledam on koeravill ja tumedam lamba).
Ainuke asi, mis mulle selle kedervarre juures ei meeldi, on see, et kummist ratas haiseb rõvedalt. Aga kui pärast ketramist käed ära pesta, siis ei ole hullu.
Tellimine:
Postitused (Atom)